võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid. Palgasõdurid olid ustavad oma komandöridele, kes kasutasid sõdureid oma võimuvõitluseks ära.
· Senat annetas Octavianusele tiitli Augustus(auväärne) · Caesari nime sai ta tänu oma kasuisale, kes ta lapsendas · Tiitel muutus pärisnimeks ja pärisnimi muutus tiitliks - Imperaator Caesar Augustus · Algselt, kui Augustus veel võimul oli, siis rahvakoosolek käis veel koos, aga pärast Augustuse valitsemisaega rahvakoosolekut kokku ei kutsutud rahvakoosoleku ülesanded läksid senatile. *Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks Provintsid : 1)Senatiprovintsid nende tulu läks senatile 2)Keisriprovintsid nende tulu läks otseselt keisrile. Nendest saadi rohkem tulu Roomas oli hästi oluline roll keisri ihukaitseväel ehk pretoriaanidel Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes. Rooma pidi oma riiki kaitsma hakkama, sest riigi piiride taga ootasid barbarid (117. aastal pKr) -See, et Rooma pidi kaitseseisusesse astuma mõjus Rooma riigi majandusele halvasti Miks? - sõjakäikude lakkamisega vähenes ka sõjasaak(orjad)
Surm või kui ise loobusid võimust. Pidi enne olema kõrgetes ametites, magistraadid. Senatisiseselt oli hierarhia, sõltuvalt sellest, mis ametit olid ennem pidanud. Eesotsas on princeps senatus- senati eesistuja. Valitud senati poolt, hiljem keisririigi ajal võtab selle ameti keiser. Ülesanded: kinnitas seaduseelnõud, määras valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust,valvas usukultuse järele. Keisririigi ajal senatiprovintsid- rahunenud, kus enam ei osutatud vastupanu, allusid senatile ja keisriprovintsid. Senaatorite arv erinev periooditi. Nõuandev roll, neid kuulati, aga konsul ei pidanud arvestama. Avaldab oma arvamuse teatud dokumentide kaudu, mida nim senatus consultum- nõupidamise tulemusel saadud dokument. Alati kindlas vormis esitatud ja palju säilinud, ei ole seadused. Traditsioon näeb ette, et nendega arvestatakse. Konsulitel ja
annaabi.ee 
