väepealikke ohjeldada ning kaotas autoriteedi, oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr oma vastased, kehtestas ainuvõimu, võttis nimeks Augustus,Roomast sai keisririik. Muutuses valitsemises keisrivõimu ajal: pealtnäha oli sama, kuid varsti loobuti rahvakoosolekutest, riigi tegelik juhtimine koondus valitseja kätte, kellel oli korraga mitu ametit; senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid viisid ellu keisri otsuseid, senaatroite arv suurenes. Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine) Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad
Nad valvasid ka elanike elukommete järele. Diktaatorid- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto(keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid