jõukam roomlane Patriitsid suursuguste perekondade liikmed Plebeid ülejäänud, lihtsad roomlased, algselt ei pääsenud riigiametitesse Proletaarid maata kodanikud ratsanikud seisus Vana-Roomas; varasel perioodil rikkad roomlased, kes olid kohustatud teenima ratsaväes; hiljem vabariigi ja keisririigi ajal senaatoriseisusesse mitte kuulunud rikkad roomlased rahvatribuun ametnik, plebeide ehk rahva kaitsja , seaduste suhtes omas veto- õigust res publica Vabariik . riigikord ,mille puhul võim on valitav. magistraadid ametnikud, valiti aastaks, alati mitu korraga diktaator erakorralises olukorras pooleks aastaks valitud ametnik konsulid väejuhid, kõrgeimad ametnikud leegion Suurim väeosa, u 5000 meest
Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega. 8.Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus, haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. -Aristokraatlik võim, võim kuulus kitsale ringile. Senaatoriseisus, ratsanikuseisus ja lihtrahvas. Senaatoriseisusesse kuulusid rikkad inimesed, lihtrahvas oli käsitöölised, põllumehed. Perekond oli mehekeskne, võim kuulus peamiselt peremehele. Naistel puudusid õigused. Esialgselt hariti lapsi kodus. Pigem õpetas lapsi pereisa. Rikkamad said endale lubada ka pedagoogi. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Rooma õigus kujunes pika aja jooksul. Esimesed seadused pandi kirja 450eKr, hakkasid lisanduma uued. Kõiki otsuseid langetati õiguste,
civilisatio (linna ja riiklusse puutuv) tähistama kogu arenenud kultuuri kui tervikut. Seisuslik ühiskond Rooma ühiskond jagunes seisusteks, mille vahelised piirid olid osaliselt ka seadustega kindlaks määratud. Kõige kõrgem oli pärilik senaatoriseisus. Vabariigi ajal koosnes see Rooma linna suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest (ta kattus siis enamvähem mõistega nobiliteet), Keisririigi ajal hakkasid aga valitsejad arvama senati liikmeteks ja seega ka senaatoriseisusesse roomlaste kõrval üha enam Itaalia linnade ja provintside ülemkihi esindajaid. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Nende elu möödus aga Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite hulgast. Senaatori võis juba eemalt ära tunda purpurpinase triibu järgi tema valgel rüül - toogal. Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse liikmed olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed.
annaabi.ee 
