Kui parlament siiski kokku kutsuti, otsustasid Haitit abistavad riigid suunata oma abi valitsusest mööda. Samuti teatasid nad, et ei saada novembris toimuvatele valimistele isegi vaatlejaid. Vastavalt Haiti põhiseaduses ette nähtud tähtajale toimusid presidendi ja 9 senaatori valimised 26. novembril 2000. Neid valimisi boikoteerisid kõik suuremad opositsiooniparteid ning valimisaktiivsus oli väga madal. Presidendivalimised võitis Jean-Bertrand Aristide. Kõik 9 senaatorikohta sai Fanmi Lavalas. 14. detsembril 2000 teatas CD, et moodustab ajutise valitsuse, mis astub ametisse 7. veebruaril, president Aristide'i ametissevannutamise päeval. Selle valitsuse põhiülesanne pidi olema uute valimiste korraldamine. Et ära hoida tõsisemat kriisi, hankis USA diplomaatiline missioon Aristide'ilt nõusoleku 8-punktilisele plaanile, mis nägi muuhulgas ette mais toimunud valimuste tulemuste läbivaatamise ning uue valimisnõukogu moodustamise.
NSVL sõjaväelaste jaoks reserveeritud 4 (5?) kohta. Kuriaalsüsteemi abil garanteeritakse teatud sotsiaalsete gruppide esindatus parlamendis, näiteks Bangladeshis on parlamendi 330 kohast reserveeritud 30 naistele, India parlamendi alamkojas on 2 kohta reserveeritud Inglise-India segaperedest pärit isikutele, kelle esindajad nimetab president. Indoneesias on 500 kohast 100 reserveeritud sõjaväelastele. Sõjaväelaste esindajad määrab president. Prantsusmaal on 12 senaatorikohta reserveeritud välismaal elavatele Prantsuse kodanikele. Need senaatorid valitakse välisprantslaste kõrgema nõukogu poolt. Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Demokraatlikuks peetakse, et vähemalt parlamendi alamkoja valimised peavad olema otsesed. § 3. Referendum Referendumi all mõistetakse valijate poolt mingi riikliku või kohaliku elu küsimuse otsustamist. Eestis kasutatakse referendumile vastava legaalterminina rahvahääletust
annaabi.ee 
