Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´...
maksev kunstiväärtuslikkuse kriteerium, sest ajakirja eesmärgiks oli hoida kõrgel kunstiline tase ja mitte laskuda saraselt perekonnalehtede tsooni. 1935. aasta lõpuks töötati välja "Loomigu" ümberkorraldamise kava, mis pidi andma ajakirjale kindluse. LOOMING JA ELUAEG 1940-1970 21.juunil moodustatud rahvavalitsuses määrati J.Semper haridusministriks. Hiljem oli ta hariduse rahvakomissari asetäitja ja 1941. aastast alastes Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja. 1940. aastal sai Semperist Eestimaa Kommunistliku Partei liige. Suure Isamaasõja sündmused viisid Semperi Nõukogude tagalasse. Evakueerunud 1941. aaasta augustis, töötas ta Moskvas eesti raadiosaadete toimetajana. Veebruarist 1942 oli Semper Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite juhataja, sama aasta septembris asus juhtima Eesti NSV Kunstide Valitsuse tegevust tagalas, kuid tema peale jäid 1944. aasta alguseni ka ansamblite kunstilise juhi ülesanded. Kohe pärast Tallinna vabastamist naasis Semper kodulinna
Võrreldes prantsalste lauluga, ei ole usuline fanaatilisus üldsegi tähtis, tuleb sisse hoopis perekondlik motiiv. Peategelases ei ole vastuolusid ja pingeid ei tule sisse. Positiivne kangelane algusest lõpuni. Teos toob esile rahvast, kollektiivi. Cidi armastatakse, suhtub perekonda ja tütardesse väga eeskujulikult. Tütarde ümber tekibki konflikt. Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep. Kaplinski annab assonantsriimi ka eesti keeles edasi, erinevalt Semperist rolandi laulu puhul. Nibelungide laul rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit. Selgesti kristlikke motiive ja tegelased käivad isegi kirikus, aga samas julmad sündmused jms ka. Erisugune stroof kasutusel, mida ühendavad paarisriimid. Nibelungide stroof. Germaani rahva enesekriitikat palju selles teoses. Inspireerinud hiljem Wagnerit jt. 9. saj Beowulf ka kangelaslauluna käsitletav. Rein sepp eesti keelde tõlkinud. Sündmused arenevad Rootsis.
annaabi.ee 
