Vahepeal tekib keskpunktis olevaid tegelasi juurde ning osad kaovad ära. Tegelaskonnas tekib pöördepunkt, kui Leemeti naised Hiie ja Magdaleena on surnud ja Leemeti vanaisa Tölp saab valmis oma inimluudest tiivad ning naaseb metsa ja hakkab Leemetiga tapatalguid korraldama. Tegelased ei ole just eriti tüüpilised, sest Kivirähk on kasutanud palju fantaasiat ja mõelnud välja ebareaalseid tegelasi nagu rääkivad rästikud, inimahvid, inimestega semmivad karud või kitsesuurused täid. Kunagi ammustel aegadel võidi küll sellistesse asjadesse uskuda, kuid tänapäeval on seda raske mõista. Sellel ajal, kui inimesed veel metsas elasid, võis taoline käitumine ning loomadega suhtlemisse uskumine olla reaalne, kuid tänapäeval tundub see utoopiline. Tegelased on jaotunud peamiselt kahte gruppi, ühed kes elavad metsas ja teised kes on metsaelu kõrvale paisanud ning külla kolinud. Samas võib märkida ära ka kolmanda grupi,
mõiste sisulist külge, teine aga vormilist. Samasuse reegli kohaselt oleks viga vastandada sisulisi iseärasusi vormilistele, mis on küll iseloomulik dialektilisele loogikale, kuid on vastuolus formaalse loogika printsiipidega. Seetõttu ei ole korrektne nimetada otsustuse tõeväärtust "tõene" ja "väär", vaid - "kehtiv" ja "mittekehtiv" (ei kehti), pealegi on see eelkõige kokkulepe küsimus. Näiteks, Mõned reformierakondlased semmivad keskerakondlastega. Kas tunnistada antud otsustus kehtivaks või mittekehtivaks, see on konventsionalistlik küsimus, sest selle otsustuse tõeväärtuse määramine on loogika väline lahend. Formaalne loogika pakub abi pärast seda, kui otsustus on formuleeritud ja sellele on omistatud kindel tõeväärtus ning seejärel jätkatakse selle otsustusega mingeid vormilisi menetlusi nagu eitamine, otsese järelduse tegemine jms. Otsustuse eitamine ja sellest
annaabi.ee 
