Kultuur ja plahvatus, Varrak, välja antud Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse toetusel, 2001 Simon, S., Gender in Translation: Cultural Identity and the Politics of Transmission, New York, Routledge, 1996 Talvet, J., "Mõtteid tänapäeva tõlkefilosoofiast. Kas antropofaagia või sümbioos?", Keel ja Kirjandus nr 5, Tallinn, SA Kultuurileht, 2006 Torop, P. "Tõlkesemiootika poole", Akadeemia, 14. aastakäik, nr 2, Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, 2002 Torop, P., Sütiste, E., Tõlketeadus, semitootika ja tõlkeprotsessi piirid", Keel ja Kirjandus nr 7, Tallinn, SA Kultuurileht, 2007 11
Unenäod on sõnumid selles teises keeles, kui ärkame üles, hakkame neid meenutama nii alateadvuses kui ka teadvuses 2)need keeled ei ole sõltumatud oleks nad sõltumatud, saaksime paremini meelde jätta ja paremini aru saada. Kui jutustame ümber unenägusid, võib jääda mulje, et sõnum pole adekvaatne ricoeur teeb järelduse, et ükskõik, milline kommunikatsioon, on see semiootiline protsess, mille aluseks on märgid. Ütleb,et fenomenoloogia parim alus on semitootika. /heideggeri jaoks tulevad märgid juhuslikult, ricoeurijaoks pole fenomeni märkideta(märgid ongi primaarne fenomenaalsus) ricoeuri jaoks tähtsad kolm aspekti: 1) eetika 2) ajalugu eelistab kolme aega, üks aeg on see, mida nim kosmoloogiliseks ajaks, fenomenoloogiline aeg on aeg, mida pole kosmoloogiliseks, seal on minevik, olevik ja tulevik(kosmos puudub), kolmas aeg on inimlik aeg, See on aeg, mis on inimese mõõdu järgi,
annaabi.ee 
