rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Rippaiad Babüloni rippaedu tuntakse rohkem Semiramise aedadena. Teadlased aga pidasid Semiramist legendaarseks kujuks ja aedu ilusaks muinasjutuks. Kui aiad siiski leiti, siis peeti nende ehitajaks Babüloni kuningannat või kuningas Nebukadnetsari naist. Tegalikult oli kõik teisiti. 605. aastal e. Kr. purustasid Assüüria suurriigi Meedia ja Babüloonia kuningad Kyaxares ja Nabopolassar. Edasiste sündmuste käigus püüdsid nad oma sõjalist liitu muuta igati stabiilsemaks, tugevamaks ja kestvamaks. Seepärast
Ta ranged kujud erinevad järsult Raffaeli (Raffaelo Santi) (1483--1520) leebetest madonnadest. Lk. 354 Dagobert -- VII--VIII sajandil oli kolm sellenimelist frankide kuningat. Püha Denis (I või III sajandil) -- Pariisi piiskop, nn. gallialaste apostel, Prantsusmaa kaitsepühak. Lk. 355 Babüloni rippaiad -- kõrgetele sammastele toetuvatele terrassidele rajatud iluaiad, loeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. Aedade asutajaks peeti Babüloonia legendaarset kuningatari Semiramist (IX saj. e. m. a.). Lk. 376 Baudry-Ie-Rouge (ka Balderic) -- kirikutegelane ning kroonik, surn. 1097. Lk. 379 Pürroonik -- Pürroni õpetuse pooldaja -- Pürron (378-- 288 e. m. a.) -- kreeka filosoof, skeptitsismi isa; väitis, et voorustest on tähtsaim hingeline tasakaal. Lk. 383 Anaksagoras (500 [?]--428 e. m. a.) -- kreeka materialistlik filosoof, õpetas, et mateeria koosneb lõpmatult paljudest ning lõpmata väikestest ühesugustest elementidest. Lk
annaabi.ee 
