Temas nähakse jumaliku või ajaloolise ettemääratuse võitu, kogu eelneva protsessi mõtte kandjat. Ajalukku tuuakse ajaloole objektiivselt täiesti võõras eesmärgi-mõiste." BORISS USPENSKI (sünd 1937) Ajalooteadus omab tervikuna semiootilist iseloomu, sest ta tegeleb tegelikkusesemiotiseerimisega tagantjärele: "mitte-märgi" muutmisega märgiks, "mitte-ajaloo" muutmisega ajalooks. Konkreetsemalt toimub see mineviku semiotiseerimine kahel tasandil: 1) mingi tähendusliku ajahetke, nähtuse, isiku vms eristamine; 2) selle eristatud ühiku tõlgendamine, paigutamine laiemasse tervikusse, talle tähenduse andmine. Ajalooprotsess kui järjepidev kommunikatsioon "Semiootilisest vaatepunktist saab ajalooprotsessi esitada kommuni- katsiooniprotsessina, milles pidevalt lisanduv uus informatsioon kutsub esile ühiskondliku adressaadi (sootsiumi) nii- või teistsuguse vastureaktsiooni."
süntagma-süsteem (Saussure süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg). Need vastavad kahele mõttetegevuse vormile (hiljem Jakobson metonüümia ja metafoor).Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus. denotatsioon-konnotatsioon . 1960 aastal lõi Barthes koos Todorovi, Genette'i ja Kristevaga ajakirja "Tel Quel,, eesmärgiks oli Barthes'i poliitilise semioloogia projekti semiotiseerimine TQ ülesanded: 1) üldise märgisüsteemide teooria loomine 2) semioot. süsteemide formaliseerimine kommunikatsiooni vaatepunktist lähtuvalt, st püütakse kommunikatsioonis eristada tähenduse loomise tsoone 3) politiseerida kiri (siin diskursus). Igasugune poliitika osutub põhimõtteliselt keelepoliitika sünnitiseks. Paraku ajakiri hääbus (80ndatel) ja seda eelkõige võimetusest luua globaalset märgisüsteemi teooriat.
annaabi.ee 
