eelmisest teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemusedki olla täpselt samasugused. Diskursusanalüüs Loengus seda (vähemalt minu mäletamist mööda) pikemalt ei käsitletud, millest on eelkõige semiootikuna kahju, kuna just see teema on meie tavapärasele metoodikale ehk lähedasem. On selge, et antud aine kuulub rohkem sotsioloogia alla, kuid kuna see meiegi kohustuslike ainete sekka on jõudnud, oleks semiootikutele kasutegur ehk suurem, kui ka diskursusanalüüs oleks rohkem tähelepanu saanud. Seega teen slaididest väikse ülevaate siiski: · Diskursusanalüüs uurib keelt kasutuses, kõnet kui tegevust verbaalset protsessi, mille kõigus tähendusi omandatakse, muudetakse, kaotatakse ja uusi tähendusi tekitatakse. Keelevahendite piiratud ja väljendatavate tähenduste piiramatus tingib selle, et keel on pidevas muutumises.
· semiootika (Locke oli esimene, kes kasutas pärast keskkaega sõna semiootika tegeleb arusaamisega). Locke jaoks on oluline, et hea haridus hõlmab kolme teadust korraga. Ch. S. Peirce (1839-1914) http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Sanders_Peirce Ta tegeles pinnase keemilise koostise kindlaks määramisega, artronoomiaga, matemaatikaga, filosoofiaga. (,,Kuidas esitada laval Shakespeare sonette"). Ta tahtis olla terve elu see, kes juhatab teisi. Ta oli semiootikutele teerajaja. Ta oli väga halva iseloomuga sõpru tal eriti ei olnud, kuid need kes olid, olid talle väga truud. Teda aeti kõigist ülikoolidest välja, sest ta oli liigia ,,suur" et mahtuda ükskõik millisesse ülikooli. Kuna tal oli ka hasartne kalduvus, siis mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16).
annaabi.ee 
