küljes / veebiteenuse taga. o Muuta – Kõigepealt tuleb koodist aru saada. Muudatuste piiratud mõju süsteemile. o Testid – Võimalik isoleerida ja mock’ida. Sõltuvuse asemel dummy’d. Kerge eri situatsioone läbi mängida. Kergem testida äärmiseid juhtumeid. Mis on arhitektuur? Palju definitsioone ning kõik on õiged. Arhitektuur vs disain – semiootikute pärismaa. Clean code Kui koodi eest ei hoolitseta, siis selle koodi kvaliteet hakkab langema ja langev kvaliteet tõmbab alla produktiivsust. Iga järgmine lisatav funktsionaalsus muutub üha keerulisemaks, kuna iga kood, mida me juurde lisame on üha keerulisem. Tuleb pöörata tähelepanu koodile ja tegeleda sellega, et kood oleks kergelt loetav. Clean code – selle leiutas uncle Bob. “You know you are working on clean code when each routine you
Uued meetodid ja mõisted: semiootilise analüüsikeele kasutamine kultuuriajaloos "argikäitumise poeetika"; "semiosfäär"; "tähistamispraktikad" jne. Verbaalse ja visuaalse teabe semiootilised analüüsimeetodid. Kõige üldisemalt uus arusaam kultuurist: kultuur kui kogukondlik tähendustesüsteem, mis annab inimesele vahendid tõlkimaks oma tunge, vajadusi ja muid kalduvusi representatsioonilisteks ja kommunikatiivseteks struktuurideks. Tartu Moskva koolkond & ajalugu Tartu semiootikute kasvav huvi ajaloo vastu, eriti alates 1980. aastate algusest, eeskätt Juri Lotman ja Boriss Uspenski. Varasema huvi muutumatute struktuuride vastu vahetab välja huvi kultuuri dünaamiliste protsesside vastu. Viimane, 25. köide Tartu semiootika sariväljaandest "Töid märgisüsteemide alalt" oli pühendatud teemale "Ajalugu ja semiootika". Juri Lotmani eessõnast nimetatud köitele: "Ajaloo tunnetamine on muutunud semiootiliseks, semiootiline mõtlemine on aga omandanud ajaloolisi jooni
(järjepidevuse teooria) Kõne on spetsiifiliselt inimlik täiend (järjepidevusetuse teooria) Ühte või teist toetamata tuleb rõhutada: on hädavajalik omaks võtta uurimisstrateegia, mis võrdleb inim- ja loomakommunikatsioonisüs-teeme, et saada ülevaadet semiooside loomusest ja kõikjalolevusest. Thomas Sebeok. Märkide tüpoloogia Märkide kuue ,,põhiliigi" tüpoloogia, mis peegeldab kõige sagedamini identifitseeritud ja semiootikute poolt levinumalt kasutatud märkide tüüpe. Need, mida tegelikult klassifitseeritakse, pole märgid, vaid täpsemalt öeldes märkide aspektid. Hierarhiline printsiip on omane igat liiki märgi arhitektuuris. Märk on nimetatud aspekti järgi, mis on ülekaalus. SIGNAAL Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism.
annaabi.ee 
