XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega.
elu jooksul põdeda läbi mõni tõenäoliselt letaalseks osutuda võiv tõbi. Haiguste ravis oli empiiriliste vaatluste kaudu küllatki kaugele jõutud (nt vaktsineerimine). Samas haiguste põhjustena käsitleti erinevaid võimalusi (kui räägime nakkushaigustest). Empiiriliselt oli juba ammu aru saadud, et haigused levivad mingite nähtamatute agentide levitatuna. Haiguste puhul on räägitud fenomenist nimega seminaria contaginosa. Oli suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud (konstitutsioonitüüp), sama käis leepra kohta. Vastav järeldus tehti viimase pika peiteaja tõttu ning tähelepanekute kaudu, et haigestuvad ühest perest inimesed. (Selline seisukohavõtt oli isegi hea võrreldes võimalusega, et säärastest peredest oleks võidud rääkida ka kui neetutest.) Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena