Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad. Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC vahele. Õhuniiskus on enamasti kõrge(80%). Sademetehulk madalamates kohtades jääb 1780 ja 3175 mm vahele. Mägedes võib aastane sademetehulk küündida aga ka 6100 mm-ni. 4884 meetri kõrgune Puncak Jaya on Indoneesia kõrgeim mägi ja suurim järv, pindalaga 1145 km², on Toba järv. Mount Semeru ja Mount Bromo ida-Javas Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised
Esimesed reaalsed turismi mõtted tulenevad 14. Sajandist. Suures tähtsuses olid sellel ajal templid ja pühapaigad. Tehti palverännakuid Balile ja Jaavale. Indoneesia turism hakkas tõsiselt arenema, kui loodi esimene turismiarenduskeskus(1927) ja avaldati raamat sealsest turismist. Reisiti enamasti kruiisilaevadega ja turistide arv tõusis üle 100%. Kõige külastatumad kohad on Jakarta, Yogyagarta Jaavas, Bromo mägi Bromo- Tengger-Semeru rahvuspargis, maailma suurim vulkaanijärv Toba, Bali, surfiparadiis Lambok, kultuuriline saar Sulawesi, sukeldumisparadiis Raja Ampat, UNESCO-s Komodo rahvuspark. Eesti reisifirmad pakuvad reise eelkõige Jaavale ja Balile. Indoneesia SKP 2014. aastal oli US $ 26162000, põhiseaduse järgi 3,2% kogu SKP-st. 2020. Aastaks tahab riik tõsta selle 8% peale, külastajate arv aastas peab see tõttu minema 20 mln inimese peale. Riigi turismisektor on 4.kohal kaupade, teenuste ja
annaabi.ee 
