Nimetetekse neid, kasutades raudteeterminoloogiat. 1. Mitmekordse kasutusega pilet (kuupilet, aastapilet, vms.). Migreerutakse kord aastas toitumispaika ja kord aastas paljunemispaika. See on väga levinud migratsioonitüüp iteropaarsetel liikidel. Näiteks rändlinnud, kärnkonnad, siirdekalad (särg ja teib meie rannikualadel), keiserpingviinid, jne. 2. Edasi-tagasi pilet. Migreerutakse kord elus toitumispaika ja kord elus paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetel liikidel. Näiteks Vaikse Ookeani lõhelised (toituvad ookeanis, paljunema lähevad kord elus jõgedesse), angerjas (elab üleilmselt, paljuneb ainul Sargasso meres), sääsed (munevad vette, toituvad maismaal), jne. 3. Ühe otsa pilet. Kord elus migreerutakse ühest paigast teise, järgmine põlvkond migreerub tagasi. Sellist tüüpi migratsiooni täheldatakse ainult mõnedel liblikaliikidel, meil esinevaist teeb nii näiteks admiral (ilus mustade,
ISENDITE LOENDAMINE Populatsioon e asurkond on rühm ühe ja sama liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal kindlal territooriumil. Populatsiooni liikmed on võimelised paljunema ja andma elujõulisi järglasi. Populatsiooni tihedus on isendite arv pinnaühiku (või lehe jne) kohta. Liigid jaotatakse kahte suurde rühma: semelpaarsed paljunevad elu jooksul ühe korra; iteropaarsed paljunevad elu jooksul korduvalt. Semelpaarsetel liikidel on väga suured ressursid paljunemiseks, kuid surevad varsti pärast paljunemist. Iteropaarsetel on aga ressursid kasinad, aga jäävad ellu. Seemnepank e seemnevaru on idanemisvõimeliste seemnete varu mullas., mis võimaldab taimekoosluste uuenemist olemasoleva hävimise või hõrenemise korral. ENERGIA Elton sõnastas: suuri loomi on alati vähem kui väikesi. Termodünaamika esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise.
lülijalgsetest. Miks ja millal on kasulik olla semelpaarne? Semelpaarseltel organismidel peab populatsiooni arvukuse säilitamiseks olema kokkuvõtteks ühel sigimiskorral üks järglane rohkem kui iteropaarsel, see kompenseerib vanemorganismi hukkumise. Semelpaarsus on küllaltki ökonoomne. Organism, kes peab ule elama ka sigimiskordade vahelise aja, on märgatavalt kahjulikum oma ressurssidele. Seega on ilmselt ökonoomsem saada üks järglane rohkem ja ise hukkuda. Lisaks sellele on semelpaarsetel organismidel märksa lühem põlvkonnaaeg, see teeb nad paindlikumaks keskkonnatingimuste muutumisele, nad evolutsioneeruvad kiiremini. Arvestades neid semelpaarsuse omadusi on kummaline, et iteropaarsus üldse olemas on. Iteropaarsus tasub ennast ara vaid järgnevatel tingimustel: ● Keskkonna etteaimamatu iseloom, mille tõttu on noorte järglaste suremus vahel väga suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda järgneval sigimiskorral.
annaabi.ee 
