Dionysos võttis endale naiseks Ariadne. Tema pulmakink naisele oli Põhjakroon. Kui Ariadne lõpuks suri, asetas Dionysos Põhjakrooni taevavõlvile tähtede hulka. Müüt Dionysose sünni kohta on mitu erinevat varianti. Kõige levinum on lugu, milles Dionysose isa on Zeus ning emaks surelik Teeba printsess Semele. Loo järgi läks Zeus Semele juurde maskeeritult. Armukade Hera aga oli eelnevalt Semelet ässitanud, et viimane paluks Zeusil oma tõelist palet endale näidata. Zeus andis palvele järele, sest oli neiule maad ja ilma kokku lubanud ning teatavasti ei saa jumal oma sõnast taganeda, ning ilmutas end välgu kujul. Välk tabas Semelet, kes oli juba viljastatud ning ta suri. Zeus ei saanud lasta oma pojal hukkuda ning päästis loote ja õmbles selle oma reie sisse, kus ta kandis Dionysost tolle ilmaletulekuni. Hera ei saanud ikkagi rahu, vaid andis vastsündinud lapse
Ettekuulutus, et Danae poeg tapab Akrisiose, läks siiski täide. Akrisios leidis pelgupaiga Põhja-Kreekas Larissas. Perseus osales seal spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Akrisios sai silmapilkselt surma. Tizian. Danae. Prado, Madrid. 7. Semele oli eriti kaunis Teeba printsess, kellesse Zeus armus. Ta sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Zeusi naine Hera aga ütles talle armukadedusest, et Zeus ei armasta Semelet tõeliselt ning et selles võib ise veenduda, kui paluda end näidata kogu oma jumalikus suursugususes Zeus Piksepildujana, välgunooled käes. Semele paluski Zeusilt seda. Zeus keeldus, sest surelikule oli tema nägemine sellisel kujul surmav. Semele pidas seda tõendiks, et Hera räägib tõtt ja et Zeus tegelikult ei armasta teda, ning jäi endale kindlaks. Zeus oli vandunud Styxi nimel, et täidab naise soovi, ega saanud enam taganeda: Styxi nimel antud vannet ei tohi ka jumalad murda
Siin on seos reaalsusega: kui tütar on allmaailmas, on kreeklastel põud ehk talv ning kui ema juures, kasvab vili jõudsasti ehk suvi. Eleusisesse rajas Demeter ka oma kultuse, Eleusiani müsteeriumid 24. Dionysos. a. Kuju ja funktsioonid. veini- ja ekstaasijumal, lubas inimestele lunastust b. Sünnilugu ja noorus: Hera sai Zeusist ja Semelest teada, maskeerus end Semele vanaks ammeks ning ärgitas Semelet Zeusi oma tõelist kuju näitama. Kui Zeus sai veendud, oli ta sära nii võimas, et Semele kahanes pea olematuks. Zeusil õnnestus loode siiski päästa ja õmbles selle oma reie sisse c. Persephone ja Semele. i. Semele Kadmose tütar, ühtis Zeusiga. d. Dionysose ja meri. Dionysose tulek (Ikarios). e. Agrionia (Minyase tütred, Pentheus). f. Dionysos ja surm; Ariadne. g. Bakcose müsteerionid. h
hoidsid kaks kureeti ja korebant (?) mingid muud tegelased, kes on pillimängijad. Nad muutuvad titaanideks. Nad tapsid Dionysuse ja sõid keedetud- küpsetatuna ära. Zeus karistab- lõi tuhaks titaanid, sellest lõkkesuitsust sündis vein ja titaanide tuhast tehti inimkond. Dionysuse jäätmed säilitati. Edasi on segane- võis anda osa Athenale või meter Hiptale või Apollonile. Säilitati süda või suguelund. Teine lugu on üldlevinud ja seondub Kodmose tütre Semelega. Zeus armastas Semelet. Kosis välguna. Semele soovis, et et Zeus ilmutab end täies väes ja tuhastas sellega Semele. Dionysus päästeti, Zeus hoidis oma reie sees Dionyus. Viis Väike-Aasiasse Kübele ? Juurde. Nysa väljad, müütilised väljad. Last hoidsid kolm nümfi või kolm Kadmose tütart (Ino, Agane, Autonoe). Igal juhul on Ino nende hulgas. Nad hoidsid teda liknonis, viljatuulutus nõus. Tema üleskasvamisel hakati teda ähvardama, mis oli hukatuslik. Kadmos olevat pannud Semele ja
annaabi.ee 
