tegijamoodalsusele vastandades nimetatud ka kõnelejamodaalsuseks. Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt verbide laskma ja pidama modaaltähendused on tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan kala>saan kala süüa>sain võimaluse kala süüa. Tegumood väljendab moodustajate grammatiliste suhete ja sematiliste rollide suhet. Nt seda, kas objekt on agent või patsient. Passiiv passiveerimise käigus muudetakse alglause (alus=agent; sihitis=patsient) vastupidiseks (alus=patsient; sihitis=agent). Selle tegevuse käigus lisatakse üldjuhul ka verbile mingi marker. Skemaatiliselt: P=S. Passiveerimise eesmärk on üldjuhul patsiendi esiletõstmine: patsient saab selleks, mille kohta kogu lause käib, kusjuures agenti
episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama) VRD nt. Saan kala > saan kala syya> sain v]imaluse kala syya> sain loa kala syya, sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala. TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet. Näiteks seda, kas lause subjekt on agent (teadlik-tahtlik tegija) või hoopis patsient: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv/impersonaal Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Või. Loetakse raamatut (*Jaani poolt). Agenti on võimalik väljendada eesti k. [loengu materjal internetis!!] Osasihitis-täissihitis Objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st
annaabi.ee 
