{x1,x2,..}, millest igaühel on domeen piirkonnas D. Seega on muutuja xi jaoks võimalike väärtuste hulk D(xi) alamhulgaks D-le. Iga semantilise muutuja väärtuste hulk on osaliselt järjestet ja sisaldab tühiväärtuse NULL. määramiseks kasutatakse formalismi nimega atribuutgrammatika: AG = (G,A,R) on struktuur, kus G = (,N,P,S) on KV grammatika A: V P(X) on G terminaalide ja mitteterminaalide hulga atribuutide hulk R = Rp (reegel iga produktsiooni kohta) semantikareeglite pere Eeldame, et iga süboli (term, mitteterm) atrib hulk on lõplik. A(Y) = {a1,a2,..,an} ai on semantiline muutuja hulgast X Jagame iga sümboli atribuutide hulga kaheks A(Y) = I(Y)US(Y) I(Y) ühend S(Y) on tühihulk. Kujutus A defineerib atribuudid igale süntaksipuule. Süntaksipuu dekoreerimine: Sõna x atribuutide arvutamine tuletuspuule. Dekoreerimine algab kõigi atribuutide NIL väärtusel ja kestab, kuni kõigi atribuutide väärtused olemas.
com/bronze.html •http://www.paulgraham.com/start.html •http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html •http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000074.html ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 21 i100 - programmeerimiskeeled0 Programmerimis- keeled Millest juttu tuleb? •Programmeerimiskeeled •Keelte klassifitseerimine •Näited ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Definitsioon •Programmeerimiskeel on: 1.süntaksi-ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks. 2.algoritmikeel algoritmide esitamiseks arvutile sobival kujul s.t. kergesti transleeritaval kujul ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 3 Omadused •Funktsionaalsus •Sihtmärk •Konstruktsioon •Väljendusrohkus •Universaalsus. Seni on kõik katsed luua universaalset keelt ebaõnnestunud. Seda eelkõige kasutajatest lähtuvalt. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Süntaks ja semantika •Süntaks:
annaabi.ee 
