Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha- cha´d õpetatakse ladina tantsudest üsna esimeses järjekorras, sest seda on lihtne tantsida muusikasse ja algajal kerge omandada. Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbas peitub väga palju tundeid
Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha- cha´d õpetatakse ladina tantsudest üsna esimeses järjekorras, sest seda on lihtne tantsida muusikasse ja algajal kerge omandada. Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbas peitub väga palju tundeid
Salutaguse pärmivabrikus. Ta armastas väga laulda ning osales näiteringis, naisansamblis, laulukooris ja koos venna Jüriga koolis ka keelpilliansamblis, kus Maie mängis mandoliini ja Jüri mandoolat. Nende vanaisa Anton valdas hästi kandlemängu ning isa Alfred Orav olevat olnud suurepärane lõõtspillimängija, mis oli arvatavasti terava kuulmise ja hea mälu kõrval üheks oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis. (Kahro 2000, lk 5) Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid. Ema poolt on aga pärit järgnevate põlvkondade huvi kunstivaldkonna vastu: Urmas Sisaski vanaema Ellen Orav, neiupõlvenimega Kasela, armastas väga joonistada. 59-aastasena avanes selleks ajaks andekaks maalikunstnikuks kujunenud Ellenil lõpuks võimalus saada ka vastav kõrghariduse diplom. Oma kunstihuvi jagas ta ka lapselapse
annaabi.ee 
