sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub tema poeg Bourbon Louis XIII. Kuna ta oli alaealine, valitses asevalitsejana ehk regendina tema ema Maria de` Medici. Ta oli monarh, kes andis seadusi välja ainuisikuliselt. Nõu pidi pidama ta vaid ühes valdkonnas uute maksude kehtestamine.
сущности театра. 15. Kuidas mõjustab “Suveöö unenäo” tegevust metsaruum? Mis toimub tegelastega, kuidas muutub nende iseloom, välimus, käitumine? Mets kui motiiv ja sümbol. Tooge näiteid. Mets – vaba õhkkond, tunnetemaalilm, alateadvus. Metsaelu on loomulikum, tunnete väljendamine vabam; samas on ta julm ja ettearvamatu (just metsas tülitsevad ja kaklevad nagu metsikud kassid muidu korralikud ja peened seltskonnadaamid Helena ja Hermia). metsas lööb tegelastes välja ka tumedam pool, täis reetmist ja vägivalda. Naised tülitsevad ja mehed kaklevad; endistest sõpradest saavad vihavaenlased. Лес – свободный мир чувств, атмосфера. Лесная жизнь естественнее, свободнее на выражение чувств
teha. Välislaenu taotleti mitmetelt Soome pankadelt. Kaasas olid ka siinsete pankade garantiid. Juho-Kusti Paasikivi (tollane pangadirektor) abil saadigi Vabadussõjaaegne ainus välislaen (20 000 000 marka). Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000 marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel.