püüdlustele välisvaenlase vastu, siiski pärastpoole, kui neil kas ei ole ühist vaenlast või siis, kui seda, keda üks osa peab vaenlaseks, peab teine sõbraks, laguneb paratamatult nende üksmeel huvide erinevuse tõttu ja nad astuvad üksteise vastu sõtta. Miks mõned mõistuseta ja kõnevõimeta loomad elavad ometigi ühiskonnas, kuigi nende üle ei kehti mingit sunnivõimu. On tõsi, et teatud elusolendid, nagu näiteks mesilased ja sipelgad, elavad seltsivalt üksteisega koos (mille tõttu Aristoteles arvab nad poliitiliste olendite hulka), ja siiski ei juhi neid mitte miski muu peale nende endi arvamuste ja ihade; samuti ei ole neil kõnevõimet, millega üks saaks teisele märku anda, mida ta peab otstarbekaks ühist kasu silmaspidades. Seepeale võib ehk mõni inimene soovida teada, miks inimesed ei suuda teha sedasama. Siis ma vastan: Esiteks sellepärast, et need loomad ei ole inimeste kombel vahetpidamatus võistluses
Mary D.S.Ainsworth Bowlby õpilane, määras kindlasks võõras situatsioonis selle, et imikud võivad erinevalt käituda. Imiku käitumisviiside kogum võetakse täiskasvanuikka kaasa. a) Turvaline kiindumus kui ema on kohal, asub laps rõõmsalt ümbrust uurima. Kui ema lahkub, siis laps mõõdukalt häiritud. b) Tõrjuv kiindumine võõras ümbruses ei tee emast väljagi. Kui tuleb võõras lapse juurde, käitub seltsivalt. Kui ema lahkub, ei tee sellest väljagi c) Ambivalentne kiindumus häiritud juba enne ema lahkumist. Häiritud, nutavad. Väga häiritud, kui ema lahkub. Kui ema tagasi tuleb käituvad tõrjuvalt, agressivselt. Suhete loomise ja säilitamise aluseks täiskasvanueas. Kiindumus võib muutuda kogemusega seonduvalt. Kogemus saab tekkida, alles siis, kui asju teadvustada. Bowlby kiindumus e seotus emotsionaalne seos, mis tekib ema ja imiku vahel,
annaabi.ee 
