tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu- näiteid põllupidajatele. ,,Eesti Postimees" 1864 maj. raskused sundisid Jannsenit kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees." Lydia Koidula - Jannseni tütar, üks ,,Vanemuise" mängu-ja lauluseltsi loojatest 1865. ,,Vanemuine" sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsitele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas ,,Estonia", Viljandis ,,Koit", Võrus ,,Kannel", Pärnus ,,Endla" selts. I üldlaulupidu 1869 - Peeti seoses priiuse 50. aastapäevaga. Korraldamisega tegeles ,,Vanemuise" selts. ~1000 lauljat-pillimeest. Esinesid üksnes meeskoorid. Algas rongkäigu ning jumalateenistusega. Pidu ise leidis aset ,,Recource" seltsi aias, dirigeeris ka Jannsen. Peeti isamaalisi kõnesid, Esines Jakob Hurt.
kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. *,,Eesti Postimees" 1864- majanduslikud raskused sundisid Jannsenit kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees" *Lydia Koidula- Jannseni tütar, kes oli talle suureks abiks. Ta oli üks ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi loojatest 1865. aastal. ,,Vanemuine" sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsitele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas ,,Estonia", Viljandis ,,Koit", Võrus ,,Kannes", Pärnus ,,Endla" selts. *I üldlaulupidu 1869- Peeti seoses priiude 50. aastapäevaga. Selle korraldamisega tegeles ,,Vanemuise" selts. Laulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid üksnes meeskoorid. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirkus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu ise leidis aset ,,Recource" seltsi aias, kus taktikeppi lõi ka Jannsen.