tunnustatud asendi, mille ta Karksis oli omandanud. 1893. aasta algul asus Kitzberg Viljandisse, kus ta sai tuttavate vahendusel sealse põllumeeste seltsi ökonoomikuks. See amet ei sobinud Kitzbergile ja ta lahkus sealt aasta pärast, jäädes uue teenistuskoha puudumise tõttu ligi pooleks aastaks tööta ning sissetulekuta. Lühem peatus Viljandis viis Kitzbergi esmakordselt oma maamiljööst välja. Nüüd tekkis Kitzbergil kontakt laiema silmaringiga haridustegelastega, õpetajatega, seltsitegelastega ja ,,Sakal" toimetuse liikmetega. Tagasihoidliku haridusega kirjanikul oli mõndagi õppida, kuid ta peatumine Viljandis oli selleks liiga lühike, et keskkonda põhjalikult sisse elada. Lahkumine maalt ning kindlast teenistusest ei saanud jääda kajstumata Kitzbergi kirjanduslikus tegevuses. Hoogasle loomingujärgule viimasel Karksi aastal järgnes mõõn 3 loomingulises töös
provintsi. Siin sündis ajalehe mõte Geislingeni koolipingist saabunud energilisel Edgar Vääril, kes üüris endale kirjutusmasina ning hakkas välja andma väiksekaustalist ajalehte "Nädalaleht". Ajalehe tiraaz tõusis peagi 400 eks-le. Nädalaleht ilmus 1949 Rolphtonis, ilmumine katkes seoses trükikulude kasvamisega. Torontos asus energiliselt tegevusse Vaba Maa kontserni endine omanik Aleksander Veiler, kes arutas eesti seltsitegelastega (st avaliku elu tegelastega!) ajalehe asutamise võimalusi. Eesti kapitaliga tegutseva trükisõna asutamise mõtte kõrval otsiti võimalusi vahetada informatsiooni luteri kiriku väljaannete toetusel. Rootsi "Stockholm Tidningeni" juurde tehtud eesti lehekülje eeskujul hakati otsima samalaadset võimalust Toronto ajalehe "Telegram" juures. Kuid et Kanadas on palju etnilisi gruppe, siis Telegrami toimetajad keeldusid, kuna nad ei saanud üht etnilist gruppi teistele eelistada.
annaabi.ee 
