ning visatakse koolist välja, kuid Wikman lubab tal tagasi tulla, kui too kevadel kõikides ainetes eksamid teeb. Sõbrad klassivennad saavad hiljem kokku Maria juures, mis läbi teose on justkui nende ilmasambaks; kohaks, kus kohtuda ja rääkida emakuju Maria silma all. Kokku lepitakse plaan, mille järgi Juss kõik eksamid ära teeks ning kuidas Laasik teda õpetaks. See juhtum oli minu arvates väga heaks alguseks, näidates kohe klassi tuumiku ühtehoidvust ja seltsimehelikku hoolimist. Ülejäänud teos kulgeb sarnases rütmis, tehakse sigadusi, rivaalitsetakse Virve pärast, käiakse koolipidudel ning mõnikord ka õpitakse. Sirkli ja Laasiku ühiseks armuhuviks on Virve, kes nimele vastavalt kui virvatuluke käitub nii, kuidas heaks arvab, andes kord lootust Laasikule, kord Jaagule. Teose lõpu poole toimub edasihüpe ajas, toimub klassikokkutulek Pukspuude majas viis aastat peale kooli lõpetamist
tuumikperekondades. Sotsialiseerimisfunktsioon oleneb selles perekonnas täiesti vanemast endast, sest kui ema või isa on ise hästi kurssis kõigi käitumisreeglite ja -normidega ning järgib neid ka ise, siis on üsna selge, et ta jagab oma teadmisi ka järeltulijatele. Seesuguste normide järgimine aitab lapsel ühiskonnas toime tulla ja aitab ka sugupõlvedevahelist piiri säilitada( st. noor inimene ei lähe endast tunduvalt eakamaga rääkima nagu omavanusega, kasutades slängi ja seltsimehelikku kõnepruuki). Funktsioon on oluline ka seetõttu, et laps peab lapsevanemast lugu kui vanemast ja targemast ning võtab temast eeskuju. Eesmärgiks on ka see, et perekonna noorimad pöörduvad ema/isa poole oma proleemide, abipalvetega ja saavad ka abi või nõuandeid. Ka hoolitsusfunktsiooni saab üksikvanemaga peres väga edukalt täita kui vanem armastab oma last/lapsi ja on neile igas olukorras toeks, muidugi pevad ka lapsed ema või isa usladama ja teadma, talle saab loota
Mina teid, ritsikat, sõimanud? Teate teie, alasipakk, mis on vene keeles sõim? Olete teie, molkus, kunagi kuulnud, kui venelased sõimlevad? Kui venelane kedagi sõimab, siis langevad sel juuksed peast ja kogu keha kaotab karvad, nagu poleks inimene veel sündinudki. Nõnda sõimab venelane, kui ta on sotsialist. Aga teil, pehkinud pudrutambil, on, jumal tänatud, kõik karvad alles, mis tõendab, et ma teid, oina äbarikku, pole mõelnudki sõimata. Paar seltsimehelikku grammatilist oskussõna, see on kõik. Seda taipas härra Mauruski oma idiootilise moluga. Aga nagu soovite, härra Ober, lontrustega võime ka lontruste keelt kõnelda. Mul ükskõik." Kui poisid õhtul uuesti Molotovi juurde ilmusid, istus ta kellegi habemikuga lauas ja oli ägedas vaidluses. Laual seisis peaaegu tühi pudel ja kaks klaasi, nende kõrval paber suupistete jäänustega. ,,A-a!" hüüdis Molotov poisse nähes. ,,Minu uus oinakari, millest peab saama täieõiguseline ja
annaabi.ee 
