Noorus on vabadus. Noorus on avastamise aeg. Vanasti käidi koolis kolm aastat. Pärast kooli veedeti enamasti ülejäänud päev tööd tehes ja vaeva nähes. Tänapäeval tuleb noor koolist koju, tegeleb viivuks kodutööga ja sisustab oma vaba aega nii, nagu ta heaks arvab. Vaba aega on rohkem kui täiskasvanutel ja selle sisustamiseks on ka rohkem võimalusi. Näiteks noorena on tore pidutseda ja sõpradega aega veeta, kuid vanemana on seltsieluks väga vähe aega ja võimalusi. Kui vanasti pidi mehe eest väljas ja iseseisev olema väga varakult, siis tänapäeval elatakse veel mõnel juhul kuni 25. eluaastani vanemate kulul ja toel. Noorel inimesel on ka füüsiliselt lihtsam elu. Nende keha on ilusam, tugevam ja vastupidavam. Noored ei pea vaevama oma pead selle üle, et kui korra jääl kukud, siis võib-olla sealt enam püsti ei saagi. Noor keha võitleb ka haigustega paremini. Noortel on
nende lapsepõlve heaks, kuid see pole kaugeltki mitte nii. Nad usuvad, et saavad nii end välja elada, kuid ajavad kõik hoopis hullemaks. Minu vanaema käis koolist küllaltki vähe aega. Pärast õpinguid veetis ülejäänud päeva tööd tehes ja koplites vaeva nähes. Tänapäeval tuleb nooruk koju, tegeleb viivuks kodutööga ja sisustab oma vaba aega nii, nagu heaks arvab. Noorena on vahva lõbutseda ja sõpradega aega veeta, kuid vanemana on seltsieluks vägagi vähe tahtmist ja võimalusi. Kui vanasti pidi iseseisev olema juba varases eas, siis nüüd elatakse päris tihti kuni 25. eluaastani vanemate kulul ja toel. Järjest rohkem noori tahab olla täiskasvanumad. Nad soovivad saada rasket vastutuskoormat. Soovivad minna kooli asemel pigem tööle, teadmata, kui raske see tegelikult on. Noored hakkavad perekonda looma juba väga varajastest igades, arvates, et see teeb neid targemateks ja elukogenumateks inimesteks