Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsasaimaks inspiratsiooniallikaks. Vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Aastatel 1892-1894 viibis Haava nii Saksamaal kui Venemaal. Teenistusmure viis Haava 1894. aastal Peterburisse, kus ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja koduõpetajaks. On mainitud, et välismaal olles tundis luuletaja üksindust ning kirjutas kodumaast eemal olles mitmeid isamaa-ja kodumaateemalisi luuletusi. Haava jaoks oli kindlasti raske ka lähedaste kaotus, isa ja õe surmale järgnes üsna pea ka ema surm. Seitsme aasta jooksul mattis Haava oma isa, ainukese õe ning ema ja kaotas lõplikult isakodu. Kogu masendus ja üksindustunne tekitasid temas tunde, nagu poleks tal enam mingisugust eesmärki
hiljem ,, Luuletused" 111 (1897). Soome ajakirjanduses avaldati kõrvuti Koidula luuletustega tõlkeid ka Anna Haavast. Päikeselist laulukevadet ja loomingulist edu hakkasid peagi varjutama traagilised sündmused. Seitsme aasta jooksul mattis Haava oma isa, ainukese õe ning ema ja kaotas lõplikult isakodu. Teenistusmure viis Haava 1894. aastal Peterburisse, kus ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja koduõpetajaks. Kaotusrikast, rahutut elu tumestas veelgi enam J. Lellepi raske haigus. Saanud Teskovo eesti koguduse pastoriks, suri 1898. aastal ka Lellep. Haava katkestas nüüd kõik suhted ja kirjavahetused ning otsustas ennast matta haigete vanainimeste põetamise töösse Peterburi lähedases diakonissiasutuse. Sellest ,,manala eeskojast" pöördus ta sajandi algul Haavakivile abistama seal veskirentnikuks hakanud venda. !904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks
audientsi paluks. Kui kuningas Diane'i nägi, palus ta kaunitaril esmalt silmad kuivaks pühkida, ja kuulnud, mida temalt palutakse, lausus andestavad sõnad: ,,Nii kauni olevuse sigitanud mees ei saa olla üdini paheline!" See Diane'i aadressil lausutud kompliment sai kohe tuule tiibadesse (kuninga sõnu võeti õukonnas aksioomina4). Vastutasuks soovis kuningas Diane'i iga päev õukonnas näha. Ametlikult määrati kaunitar kuninga ema seltsidaamiks. Keelduda ei saanud. Et Diane' i tülikast abikaasast lahti saada, määras kuningas ta kõrgele ametipostile Normandias. Jean Goujon. Diana hirvega (Diane de Poitiers Dianana). Louvre Õukonnas ei jõutud Diane'i voorusi ära kiita. Eriliselt kiindus daamisse kuninga ema ja kuninga teine poeg, 6-aastane Henri, kes korrutas tüütuseni: Comme elle est jolie!5 Järgmisel aastal langes François I Pavia lahingus 6 vangi ja tema kolmel pojal tuli isa vabastamise
annaabi.ee 
