väike riik ja mobilisatsiooni vältinud • Eesti pakkus ise Moskvale sobiva ettekäände „Orzeli“ juhtumi näol. • Septembri keskel tuli Tallinna sadamasse Poola allveelaev „Orzel“ • Eesti pidi allveelaeva interneerima (eraldama ja kinni pidama), ent seda tehti hooletult. • Poola allveelaevnikel oli kohe selge, et Eesti läheb peatselt venelaste võimu alla. • 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept. 1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU • Algul oli olukord rahulik
arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse, eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu. 24. septembril nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. Piiri taga olid juba lahinguvalmis Eesti relvajõududest 10x suuremad Punaarmee väekoondised. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis. Rahvalt nõu ei küsitud, sõjalise vastupanu võimalust tõsiselt ei arutatud. Seda oleksid aga toetanud osa kaitseväe juhtkonnast, rahvast, kindlasti aga
annaabi.ee 
