Uskuda, et vale saab tõeks Kui keegi muretseb väga vale selgitamise pärast, mis on juhtunud, ei tähenda see kohe, et isik kavatses valetada. Kui ei ole kaalutletud kavatsust petta, ei pruugi vale väidet üldse mitte võtta kui valetamist. Miks peaks see lugema, mida me kutsume valeks väiteks? See ei ole lihtsalt asjade semantika ega definitsioon. Kui isik ei valeta, kui ta ei usu, et ta on koostatud pettusesse momendil, kui ta teeb seda, siis ta käitumine muutub sellliseks nagu tõetruul inimesel. Ei tohiks olla käitumuslike vihjeid, et väide on ebatõsi, kui isik annab seletuse mitte uskudes, et ta valetab hetkel, kui ta annab seletust. On palju erinevaid viise, kuidas inimesed kindlustavad vale informatsiooni, mida nad ise arvavad olevat tõena. Inimesed tõlgendavad sündmusi, eriti teiste inimeste käitumist ja motiive, mis panevad inimesed käituma üht või teist viisi. Fakt et keegi
Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi. Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha. Töövihiku harjutuste näited: kastid, kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta. Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad, et teaised neid peavad. Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga,
annaabi.ee 
