Praktiliselt ilmnes see ebajärjekindluses, millega valitsus võitles duellide vastu, lubades auseaduste funktsioneerimist juriidiliste normide kõrval. 8. „Häbi“ ja „hirmu“ kui kultuuri psühholooogiliste mehhanismide vaheline täiendsuhe võimaldab ehitada tüpoloogilisi kirjeldusi alates süsteemidest, kus „hirmu“ valdkonna hüpertroofia toob endaga kaasa „häbi“ sfääri kadumise( vrd Tacituse „Annaalid“, Brechti „Kolmanda impeeriumi hirm ja meeleheide“) kuni sellisteni, kus häbi on ainukeseks keeldude reguleerijaks. Erilise kultuurilise tähenduse omandavad käitumiste, mida tajutakse kui „hirmuta“ või „häbita“, kirjeldused. Viimasel juhul tuleb eristada välisest vaatepunktist „häbitut“ käitumist (nt 19. saj keskpaiga vene nihiliste, kes ajalooliselt sätestasid uut tüüpi moraali, tajuti kui häbi normide rikkujaid) või isiklikust – antud grupi esindajate vaatepunktist (küünikud, hipid).
vastupidi, Laias laastus eristatakse ekspressiivset vägivalda ja instrumentaalset vägivalda. Instrumentaalne vägivald eeldab partneri täielikku kontrollimist, see piirab tema isikuvabadust ja tavaliselt see vägivald aja jooksul üha suureneb. Tihti räägitakse ka intiimterrorist, mis on pikaajaline alandamine, sõimamine, kontroll. Hirm, mis kõige sellega kaasas käib, on vaimselt niivõrd ruineeriv, et viib väga tõsiste tervisehäireteni, aga sellisteni, mis kohe ei ilmne. Ekspressiivne vägivald baseerub peamiselt puudulikul konflikti lahendamise oskusel, üldse lahendamata konfliktil, asjad jäävad läbi rääkimata või miski keeb kuskil üle, siis inimene lõpuks plahvatab, võib-olla isegi lööb. Aga see on situatsioonist tingitud ega ole niivõrd kahjustav," selgitas Soo. Kokkuvõte Inimesed, kes pole ise koduvägivalda tunda saanud, süüdistavad tavaliselt naisi, et need sellist
annaabi.ee 
