Kahuriga sai laiali pillutada vibu- ning ammukütte. Esialgu olid kahurid liikumatutel alustel, mis tegi nende transportimise ja tulistamise suunamise raskemaks, kuid 15 sajandi lõpuks suudeti valmistada kergemaid kahureid, millel olid ka rattad, mis muutis nendega manööverdamise loomulikult palju lihtsamaks Ka püssid arenesid: 15. sajandiks olid nad juba pikad peenikesed torud, mida pidi ise teise käega süütama: päästikut ei olnud. Mõned käsipüssid olid ka suuremad ja raskemad, sellisetega sai suuremaid kuule lasta ja seega ka suuremat hävitustööd teha Plaatrüü vastu valmistati ka endisest erinevaid mõõku: kui enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis 15. sajandil olid nad rohkem torkerelvad. Sellele viitab nende rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt. pistodadel, mis olid peamiselt torkamiseks. 14. saj. keskpaigani kasutati nn. löögi-ja-torke
Esialgu olid kahurid liikumatutel alustel, mis tegi nende transportimise ja tulistamise suunamise raskemaks, kuid XV saj. lõpuks suudeti valmistada kergemaid kahureid, millel olid ka rattad, mis muutis nendega manööverdamise loomulikult palju lihtsamaks. 4 Ka püssid arenesid, XV sajandiks olid nad juba pikad peenikesed torud, mida pidi ise teise käega süütama: päästikut ei olnud. Mõned käsipüssid olid ka suuremad ja raskemad, sellisetega sai suuremaid kuule lasta ja seega ka suuremat hävitustööd teha. XV saj. lõpus hakkasid tulirelvad vahetama välja ambe ja muutusid lahinguväljal põhilisteks piiramisrelvadeks. Siiski oli neil mitmeid halbu külgi: nt. lahtise süüteava tõttu olid nad vihmaga kasutuskõlbmatud, suurt kahju võisid nad teha ainult lühikese maa tagant. Mürin oli ikkagi hirmutav nii jalameestele, ratsameestele ja ka nende hobustele. On teada, et vanim
annaabi.ee 
