rahuldada käibevajadusi ja võimaldada väärtuste vahetust. VÕS § 2 lg 1 määrab võlasuhte sisu, milleks on: 1. ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks mingi tegu või hoiduda selle tegemisest 2. õigustatud isiku õigus nõuda kohustuse täitmist Järelikult võib kohustuse sisuks olla nii positiivne sooritus (asja üleandmine) või negatiivne sooritus (teatud käitumisest hoidumine). Võlasuhe ei tähenda ainult üht kohustust ja sellele vastavat nõuet. Võivad olla sellisd, kus pooltel on samaaegselt nii õigused kui ka kohustused. Võlaõiguse keskne instituut on nõue. Nõude eesmärgiks võib olla asja välja andmine, kahju hüvitamine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded: 1. võlaõiguslikud nõuded lepingulised lepingu täitmise nõue lepingu rikkumisest tulenev nõue nõuded lepingu sarnastest võlasuhetest (eelleping) deliktilised nõuded e nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest alusetust rikastumisest tulenevad nõuded 2
Õhuga toimub ka sarnane effekt ja seda kutsutakse Ekmani spiraaliks. Atmosfääri liikumised on siiski keerukamad kui vees , sest õhus toimub intensiivsem ja vertikaalne liikumine , õhk on kokkusurutav ja atmosfääris on veeaur mis võib oma olekuid muuta. Ja lisaks pole atmosfäär igal kõrgusel sama tihedusega. Käsitledes tuule kiiruse ja suuna muutumist on atmosfäär kolmeks kihiks jagatud. Planetaarne pinnakiht (PPK) aluspinnalähedane kiht milles maapind ja sellisd asjad õhku mõjutavad. . Paksus 1-2 km ja sõltub aastaajast. Kui aluspinna peegeldumiskoefitsent on ühtlane võib paksus 300m piirduda. Talvel jäätunud mere kohal mõju ka. PPK iseloomulik omadus on turbulentsi olemasolu , mis mõjutab õhu liikumist takistavat turbulentset sisehõõret ehk turbulentset viskoossust mille tekkepõhjused on: aluspinna ebatasasused ja aluspinnaebaühtlane soojenemine.Merel need eriti ei mõju sest seal on tasane ja üldsielt ühtlane temperatuur
annaabi.ee 
