21.Millist paljastavat riietust,mis leiutati 1946.aastal on kujutatud Rooma mosaiikidel? Bikiinid 22.Milliseid materjale armastati? Siid ja puuvill , (lina). 23.Mida uut võeti kasutusele väärisehete valmistamisel? Kameed( konnakarbist ) , rubiinid , smarakid,safiirid. 24.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid ja kõrge säärega saapad. 25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver, metallplaatidest pantsel õlgadel,nahkpaelad,volditud sellikud,sandaalid, metallitud tallad et ei kuluks, nahast säärekaitsed,matlid suure kapuutsiga. 26.Mida häbeneti Roomas kanda? Püksid,karusnahad, 27.Missuguse suure murrangu tõi ristiusk keha ja rõivaste suhtesse? Hakati keha varjama, 28. Millepoolest erines Bütsantsi tuunika Rooma omast?Varrukad ,tugevast materjalist, varjab keha, kootud kookon ,kaunistatud vääriskividega . 29.Mis värve ja materjale Bütsantsis eelistati,miks? Tumedaid säravaid värve, purpurvärvid .
Kiviaeg jaguneb kolmeks: 1) Paleoliitikum(Inimesed kasutasid lihvimata kive) 2) Mesoliitikum(üleminekujärk) 3) Neonliitikum(Inimesed õpivad kive lihvima) Inimesed inimesed elasid koobastes ja kasutasid algelisi tööriistu Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi Riietus oli väga paljastav, neil olid seljas loomade nahast tehtud sellikud ja rindade katmiseks väiksed kaltusud. Taimed Kui jää taganes, kasvasid Norras kõigepealt vetikad, seejärel tulid samblad ja samblikud. Sedamööda, kuidas temperatuur tõusis, tulid ka rohttaimed, ja need lõid pinnase kanarbikuliste ja puudejuurdumiseks ja kasvamiseks. Esimesed puud, mis sisse rändasid, olid kased. Järgnesid teised puud, nagu haavad, pihlakad, pajud, männid ja sarapuud. Kliima soojenedes pidi kask taganema teiste puude ees
olulisel kohal. Toitumisharjumused jäid samaks leib, puder, kala. Kultuurina hakati proovima ka läätsesid. Erinev oli toitumine talgutel. Talgud ja pühad erinevad kombed. Eesti köök põhineb suures osas saksa köögil. Talgud lihatoidud. Igapäevaseks joogiks oli kali, mõdu ja taar. Tähtpäevadel ohjeldamatult viina ja õlut. Rootsi ajal tuli rahvariiete kandmise komme. Pikitriibulised sellikud, pottmütsid ja meestel murumütsid pidupäevadel. Hakati ohtralt rajama kõrtse. Kõrtsis käimine muutus elu lahutamatuks osaks. 16951697 olid nn suure nälja aastad, kõige suurem näljaperiood Eesti ajaloos, 70 75000 inimest suri nälga. Põhjasõda 17001721 Sõja põhjused ja eellugu: kõige üldisemaks põhjuseks oli võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel, Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1)
annaabi.ee 
