Riietas teda samamoodi nagu tema poolteist aastat vanemat õde, kasvatas Ernestit nagu tüdrukuna. Ernest ei tahtnud näida nannipunnina, vaid tahtis maailmale tõestada, et on teraskõva sell. Põgenemine meeste maailma. Tahtis saada kirjanikuks. Isa sooritas enesetapu. Sellest tulenevalt on kohtumine surmaga Hemingway jutustustes ja romaanides üks kesksetest teemadest. Ta teosed läbi imbunud enamasti autobiograafiliselt tõlgendatavate tegelaskujude enesetapukavatsustest ja selleteemalistest vestlustest. Armastas kangelaslikkust ja seiklemist. Osales paljudes sõdades, sai tihti haavata, tundis inimelu haprust. Tegi hiljem kaduvikust oma elu ja loomingu keskse teema. Nautis kuulsust ja populaarsust, kuigi sündmusterohke eluviisi tõttu esines tal aeg-ajalt terviseprobleeme ja teda valdas depressiivne meeleolu. Masendus oli peres pärilik: ka õde ja vend tegid enesetapu. Hemingway ise võitleb kiusatusega sama teha. Oli neli korda abielus, pettis kuna tüdines kiiresti naistest
kultuuri areng ajavahemikus 1918–1945, s.t kuni bebop-stiili tekkimise ja levikuni on kogu maailmas omavahel tihedasti seotud – džässmuusika oli oma arengu algkümnendeil, nagu juba öeldud, valdavalt tantsumuusika ja tema areng toimus vastastikuses koosmõjus tantsu- muusikat kasutavate asutustega, milleks sel ajal olid põhiliselt restoranid ja tantsukohvikud. 3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11
annaabi.ee 
