keelekasutust kahes või enamas keeles. Eri kultuurides võivad olulised olla hoopis erinevad sotsiaalse konteksti tegurid, mis mõjutavad valikuid sobiliku käitumise ning keelekonventsioonide osas; näiteks mõnelpool on sotsiaalsed hierarhiad olulised, teisal mitte. Termin kultuuridevaheline pragmaatika" on kasutusel juba vähemalt paarkümmend aastat ning põhjapanevaid teoseid on ilmunud päris mitu. Üks laiemaid väljundeid selleteemalistes uuringutes on kultuurikonfliktide seletamine ning nende põhjuste paljastamine. Me kõik reageerime aeg-ajalt intuitiivselt negatiivselt selle peale, kui teise kultuuri esindaja tundub liiga pealetükkiv, intiimne, kalk, ükskõikne või lihtsalt ebaviisakas. Enamasti pole põhjuseks suhtleja ülalmainitud isiksuseomadused, vaid lihtsalt teistsugused käitumisnormid tema ühiskonnas. Kultuuridevahelised võrdlused aitavad uurijal ka sageli näha omaenda
4.4.3. Näide Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi e-turunduse kursuse (2008/2009 õppeaastal) raames laste- ja noorsookirjaniku Aidi Vallikuga koostöös tema kohta kirjutatud sissekanne Vikipeedias (http://et.wikipedia.org/wiki/Aidi_Vallik) annab ülevaate tema eluloost ja loomingust. 4.4.4. Ülesanne Vaata, mida ütleb Wikipedia/Vikipeedia mõne mittetulundusliku teema kohta, mis sulle korda läheb ja millega hästi kursis oled. Kui leiad Wikipedia/Vikipeedia selleteemalistes postitustes lünki, siis täienda ja paranda infot või loo uus postitus. 42 4.5. Blogi 4.5.1. Mis on blogi? Sõna ―blogi‖ (ingl k ―blog‖) on kombinatsioon sõnadest ―veeb‖ (ingl k ―web‖) ja ―logi‖ (ingl k ―log‖). Tulemuseks ―veebipäevik‖ ehk ―ajaveeb‖ (ingl k ―weblog‖) ehk blogi. Verb: blogima. Nimisõna: blogi. See, kes blogib, on blogija. (Cohen 2005)
annaabi.ee 
