ilu taotlust. 1.6. Vanakreeka kultuur Selle ajastu alguseks loetakse III aastatuhande lõppu kui esimesed kreeka hõimud rändasid Kreekasse. Vanakreeka algusaegu iseloomustab sõjakus ning killustatus, kuid ometi ühendasid neid ühtne keel, religioon ja kultuurielu. Erinevalt varasematest olid kreeklaste jumalad inimeselaadsed ning neid ei kummardatud pimesi vaid pigem austati kui esivanemaid. Peeti lugu nii keha kui hinge harimisest ning oluliseks peeti harmooniat. Sellesta jastust on pärit ka tänapäevalgi peetavad Olümpia mängud ülistades keha ja vaimu Akropol ponnistusi. Mõttetegevuse arendusena tekkisid demokraatia ning filosoofia. Mütoloogiast arenes välja teatrikunst ja kirjandus. Seoses teatrikunstiga valmistati savist teatrimakse ning tekkis uusehitisena amphiteater. Visuaalne kunst, mis oli siiani olnud religiooni toetavaks teguriks hakkas kujunema nüüd omaette väärtuseks
Lineaarne võrrandisüsteem on lahenduv r = r´ (see on nn. astakutingimus). Gaussi ja Gauss-Jordani meetod. Näited Gaussi meetodi puhul teisendatakse laiendatud maatriksi AB kõik elemendid allpool peadiagonaali nullideks, opereerides sealjuures eranditult vaid maatriksi ridadega. Veergusid on vaid lubatud vahetada, mis vastab ju tundmatute ümbernummerdamisele. Gauss-Jordan. Selle järgi teisendatakse laiendatud maatriksi elemendid peadiagonaalil ühtedeks ja sellesta alla- ja ülalpool nullideks. Siis saab kohe välja kirjutada vastuse Vektorid, tehted vektoritega Vektori pikkuseks (ehk normiks ehk mooduliks) nimetatakse vektori kui lõigu pikkus. Vektori a pikkus on a ja tähistatakse |a| = a. Vektoreid a ja b nimetakse kollineaarseteks (a ||b), kui nad on paralleelsed sama sirgega. Kollineaarsed vektorid on kas samasuunalised a b või vastassuunalised a b. Vektoreid
annaabi.ee 
