viimastel aastatel on suudetud korda saata ka palju ainult vabatahtlike abil nt. sellised projektid nagu " Teeme ära 2008", " Tartu Autovaba nädal 2010" ning ka ,,Roheline ostujuht", mis on säästvat ja eetilist tarbimist tutvustava kalendermärkmik. Kuid majanduslik toetus muudaks selliseid projekte veel laiahaardelisemaks ja tõhusamaks. 6. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus kohustuslikuks õppeaineks põhikoolis ja gümnaasiumis! Enamus inimesed ei süvene sellesesse, kui oluline on korrapärane jäätmekäitlus ja looduse hoidmine, see muudaks inimesi kindlasti teadlikumaks ja hoolivamaks oma elukeskkonna suhtes. 7. Ostukeskustesse trenazöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenazööri kasutades! Arvan, et see tõstaks väga tõhusalt inimeste teadlikkust ning õhutaks neid vähem elektrit raiskama, mis teoorias peaks pikendama maavarade otsalõppemist. Sellised väikesed
14.-15. saj müntimine katkes, sest polnud toorainet. Väärismetalli hulk rahas vähenes järjest raha on aga väärt ainult nii palju, kui temas on väärismetalli. 11. saj on juba kõrvalekaldeid Karl Suure mündistandardist. Keskaja vältel ei olnud enam mündi väärtus ja raha väärtus sama 13. saj oli kahe marga vahe u neljakordne. Vähenes ka kontroll raha üle: müntimisõigus läänistati välja koos maavaldusega. Inglismaal oli raha edukas, sest kuninga roll sellesesse puutuvas oli suurem. Keskaja vältel vähenes mündi suurus. Brakteaat münt, mis on vermitud ühelt poolt, seega nii õhuke, et mitut münti sai lausa korraga vermida. Võimalusest lisada mündile mitteväärismetalli (nt vaske), said alguse mustad mündid. Kölnis muutus müntides väärismetalli hulk: 12. saj 1,32 g hõbedat; 1326 0,36 g hõbedat; keskaja lõpul 0,076 g hõbedat. Valitsejad keelasid ära vanad mündid ja valasid neist uued, milles hõbedat oli vähem
annaabi.ee 
