keelekuju sõnavara( M.Erelt 1997:569). Murdesõnaraamat Esitab ühe keele kõigi või osa murrete või ühe murde sõnavara. (,,Eesti murrete sõnaraamat" Tallinn, 1994, ,,Väike murdesõnastik" Tallinn, I 1982, II 1989.)( M.Erelt 1997:569). Slängisõnaraamat Esitab ühe keele slängi sõnavara. Nt K.Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamat" T 2003. Sõnastikus sisalduvad grammatilised viited on ennekõike vihjelised ja abistavat laadi. Eesmärk on jäädvustada slängi selleselt, nagu elavas keeles kasutatakse. Nt: Kitukas - kaebaja Flaier väike reklaamleht kutsega mingile üritustele(Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat). Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara sisaldavad võõrsõnade, nimede, fraseologismide, neologismide, arhaismide sõnastikud. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme
Suveräänsusel on kaks definitsiooni või dimensioon: sisemine ja välimine. Ka tänapäeval on nende olemus sama: sisemises mõõtmes on riik oma liikmete ja territooriumi suhtes kõrgeimaks võimuks, kelle otsused ei ole edasikaebamiseks mõne kõrgema võimuorgani poole. Välimine ehk rahvusvaheline mõõde tähendab, et riigid oma vastastikustes suhetes ei ole allutatud ühegi teise kõrgemale võimule, vaid ainult rahvusvahelisele õigusele. Selleselt mõistetuna on suveräänsuse mõiste ebasümmeetriline absoluutne sisemises mõõtmes ja suhteline välises, kus riigi suveräänsus kohtub alter ego ehk mõne teise riigi suveräänsusega.][:netist:] Bodin rääkis, et võim loob ühiskondliku hüve läbi selle, et tagab julgeoleku. [R&A:] Riik vajab tugevat võimu, mis ühendaks ühiskonna liikmed üheks tervikuks. Kuid selline suvereniteet ei õnnestu Machiavellilikult immoraalsete ja ateistlike meetoditega. Tuleb
annaabi.ee 
