Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Ühine organ oli Kongress. Pärast sõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni. Põhiseaduse teksti kirjutas J.Madison, konstitutsioon hakkas kehtima 1789, see muutis USA riikide liidust liitriigiks. 14. Diplomaatiliste esinduste tekkimine: Tihenev suhtlemine riikide vahel, reisiraskused ja erakorralised kokkusaamised viisid sellen, et 16-17 saj. hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Alaline esindaja nuntsius. Kujunes arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide (asjur) vahel. Suurriikide saadikuid nimetati suursaadikuteks. Erakorralisi suursaadikuid peeti tähtsamaks kui alalisi diplomaatilis esindajaid, sealt tulenes erakorraline ja täievolilne suursaadik. Pikkamööda kujunesid välja ühtsed seisukohad, mille alusel tekkis kindel
Tegevuslibastused - Tahtmatult sooritatud tegevus. Tähelepanu häirumisest “mõtted eemal” Päeviku uurimustest: 1. 40% säilitamise vead 2. 20% testimise vead 3. 18% subrutiinsed vead (järjekorra segiajamine, osa ärajätmine) 4. 11% eristamise vead 5. 5% programmi koostamise vead laboratoorsed uuringud – frontaalsagara roll tähelapanus ja tegevuses Tegevuslibastuse teooriad I. Reason (1992) & Sellen, Norman (1992): kaks töörežiimi 1. Automaatne režiim – sooritust kontrollib kõige tugevam skeem. Kiire. Jäik. 2. Teadliku kontrolli režiim – sooritust kontrollib tsentraalne protsessor/tähelepanu süsteem. Veakindlam. Paindlikum. Aeglane. II. Skeemiteooria (Sellen & Norman, 1992): Libastused: *Viga kavatsuses, *Viga skeemis , *viga aktivatsioonis, *Viga Nägemistaju Distaalne stiimul – keskkonnastiimul. Vastuvõtmine – füüsiline energia
annaabi.ee 
