juhtisid peamiselt linna ja nõudsid endale rohkem õigusi. Nad koondusid erilistesse ühingutesse gildidesse. Gildides olid ka gildiseadused. Tallinnas oli kõige mõjuvõimsam Suurgild, kuhu kuulusid abielus mehed. Nooremad kaupmehed kuulusid Mustpeade vennaskonda. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Algaja käsitööline oli õpipoiss, kes õppis ametit oma meistri juures. Kui ta oli seal oma 3-5 aastat õppinud võis ta teha sellitöö ning kui meistrite kogu selleheaks kuulutas, sai temast sell. Sellid pidid rändama kaugetes maades, et endale ka teiste meistrite kogemusi koguda. Kui ta 3-4 aasta pärast tagasi tuli ja oma meistritöö ära tegi sai temast meister. Meister pidi aga tegema kogu tsunftile peo, kus pidi pakkuma täpselt nii palju liha või veini nagu oli tsunfti põhikirjas kirjas. Keskaja linna elanikud olid enamasti teenijad, kaubakandjad või päevatöölised. Naised ei tohtinud sel ajal linnaelus kaasa rääkida ning tegid tubaseid
huvi ka kaugemal elavates noortes. 11 KOKKUVÕTE Koostades keskkonnaseisundi analüüsi Põltsamaa linna kohta, andis mulle väga palju uusi teadmisi oma kodukohast. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma linna suhtes. Tööd koostades märkasin suurimat probleemi meie linnas, mis on vananev rahvastik. See annab edaspidiseks mõtteainet, et kas mina saaks selleheaks oma kodukohas midagi teha, et linna jääks püsima noori. Põltsamaa linn on jätkusuutlik üksus. Hoolt kantakse tugevalt ka linnast läbi voolava jõe eest, seda stabiilselt puhastades ning renoveerides. Linnas asuvaid parke hooldatakse, et need püsiks elujõulised. Iga linnakodanik saab oma elukoha heaks midagi ära teha. Raisates vähem vett ning prügi sorteerides, oleme andnud oma panuse keskkonna heaks. Linnas liikudes tuleks prügi visata
annaabi.ee 
