Psühholoogia alused 64 Kakskeelsus Psühholingviste on ammu huvitanud küsimus kakskeelsusest (bilingvismist) ehk sellest, kas inimesed, kes räägivad ja mõtlevad kahes keeles, teevad seda kummaski keeles erinevalt. Esimene küsimus on muidugi see, kas kakskeelsetel (bilingvaalidel) on teistsugune mõtlemine kui ükskeelsetel (monolingvaalidel). Hakuta (1986) tegi sellealastest uuringutest ülevaate ja leidis, et nende tulemused on üsnagi vastuolulised ning järeldas, et usaldusväärsed andmed on olemas ainult selle kohta, et tasakaalustatud kakskeelsetele, kes oskavad mõlemat keelt ligikaudu võrdselt ja kes pärinevad keskklassi perekondadest, annab kakskeelsus ainult eeliseid. Muudel juhtudel kaasnevad eelistega ka miinused. Cummings (1976) väidab, et kakskeelsus võib olla aditiivne (summeeruv) või subtraktiivne (lahutuv)
Et juhtida vett hoonest eemale, on hea rajada hoone ümber sillutisriba. Krohvitud sokli krohv tuleb parandada. Paekivist sokli lagunenud vuugid tuleb uuendada. 13.1.1.3 Keldriseinad Veekoormusega arvestavad pinnasega kokkupuutuvatele ruumidele esitatavad normatiivsed nõuded Eestis puuduvad. Tegemist on üldjuhul üldistele normatiividele lisaks vastava ühingu töögrupi poolt välja töötatud täpsemate juhenditega. Samuti ei ole täna informatsiooni sellealastest üldistest EN (Euroopa standard) ja vastavast Eesti Vabariigi EVS standarditest. Kivimaterjalides veega liikuvate soolade määramiseks on vaja teha laboratoorne analüüs. Selle analüüsi tulemusi saab kasutada renoveerimismeetodite väljatöötamisel. 214 Soovituslikud renoveerimislahendused lähtuvad: hoonet ümbritsevast keskkonnatingimusest; ruumide kasutusotstarbest; ehitusmaterjalide omadustest;