Grafoloogia Stiina Ulmre 32. Keskkool 16.10.2013 Mis see on ja millal algas? Teadus, mis uurib ja analüüsib käekirja 1609a.- I grafoloogia raamat autoriks Demelle Ludwig Klages "Käekiri ja iseloom", Max Pulver "Käekirja sümboolika" ja Robert Saudek ´i teosed. Mida see meile annab? üks viisidest teisi ja iseennast tundma õppida: isiksuse areng mõtte- või tundeinimene pedant või boheemlane vaikseloomuline või jõhker tasakaalukas või impulsiivne heasüdamlik või egoist kohusetundlik või hoolimatu kuritegelikud kalduvused vaimsed huvid Põhilised analüüsimise valdkonnad Isikupära Korrapärasus Sidumisviis ja sidumisaste Kaldenurk Käekirja suurus Vajutusviis Ruumijaotus ja paigutusviis lai ja kitsas kiri Kirjutamise tempo Vasaksuunalisus s Hindamisel lähtutakse: Väiketähtede kõrgus ...
* Iga päev tehakse 55 miljonit sissekannet, iga kuu lisatakse 3,5 miljardit pilti. * Keskmiselt on kasutajal 130 sõpra ja saadab kuus 8-le inimesele sõbrakutse. * Keskmine kasutaja veedab üle 55 minuti päevas Facebookis ja kirjutab keskmiselt 25 kommentaari kuus. * Keskmiselt liitub iga kasutaja 2 uue fännilehega kuus. Kuna Facebooki levik on viimase poole aastaga Eestis üsna plahvatustlik räägitakse ka meil palju sellealasest statistikast. Jaanuar 2010 seisuga oli Facebookis 122 200 eestimaalast, tänaseks on ületatud 250 000 piir, prognoosid aasta lõpuks on 300 000-400 000 kanti. Seega on varsti iga kolmas eestimaalane Facebooki aktiivne kasutaja kulutades iga päev vähemalt tund aega selles keskkonnas. Mark Zuckerberg oli tavaline 19aastane tudeng (samas võibolla mitte nii tavaline: ta on juut), kes pidi sooritama internetirevolutsiooni ja saama miljardäriks. Täiesti tavalises
Viinamarjakasvatusega ja sortide kollektsioneerimisega olen tegelnud dimaitset tunda, kuid bukett muidu päris hea. Otepää kandis on alates 1970. aastast, veinidega vähesel määral alates 1999. aastast. Oma esimesed prooviistandikud 300 Rondo taimega kolmeaastaseks sellealasest tegevusest olen veidi kirjutanud ka raamatutes “Viinamari aias jõudnud saada. Omanik proovib neist veini teha. ja köögis” (Maalehe Raamat, 2002) ning “Viinamarjad Eestis” (Ilo, 2006). Veinipiirkondadest Eestis on veel vara rääkida, kuid kliimat ar-
annaabi.ee 
