Reforme jätkas Kleomenes III (235 221), kes haaras palgasõdurite abil ainuvõimu, pagendas oma vastased ja viis reformid rahvakoosoleku toel ka tegelikkuses ellu. Seejärel sattus ta konflikti Ahhaia liiduga ja püüdis kehtestada Sparta hegemooniat kogu Peloponnesoses. Teda toetasid vaesed kodanikud paljudes Peloponnesose linnades. Ahhaia liit Aratose juhtimisel palus abi Makedoonialt, nõustudes andma Makedooniale tagasi Akrokorintose. 222 sai Kleomenes Sellasia lahingus Lakoonikas Ahhaia- Makedoonia ühisväelt rängalt lüüa. Ta põgenes Egiptusesse, kus tappis enda. Reformid Spartas tühistati ja Spartast sai Ahhaia liidu liige. Aastast 215 alates hakkas Rooma riik sekkuma Makedoonia ja Kreeka asjadesse. 197 võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), Kynoskephalai lahingus Makedoonia kuninga Philippos V väge.
ootusi ja poliitilist aktiivsust teisteski Peloponnesose linnades, mis tegi rahutuks Ahhaia liidu aristokraatlikult meelestatud juhtkonna. Pärast lüüasaamist Kleomeneselt oli Aratos sunnitud pöörduma abipalvega Makedoonia kuninga Antigonos Dosoni (229 221) poole, leppides Akrokorinthose loovutamisega makedoonlastele. 222. a. purustas Antigonose juhitud Makedoonia-Ahhaia ühisvägi Lakonika piiril Sellasia lahingus Kleomenese väe ja vallutas seniajani kindlustamata Sparta. Kleomenes põgenes Egiptusesse, kust oli seni toetust saanud, kuid tapeti seal 219. a. Sparta reformid tühistati ja riik liideti Ahhaia liiduga. Sparta sõltumatuse ja reformikatsed polnud siiski lõppenud. 207 192 a. valitsenud türann Nabis lasi ehitada Sparta linnamüürid, tühistas uuesti võlad ja jaotas ümber maad ning olevat täiendanud kodanikkonda helootidega (orjadega). Tema tapmise järel sai
annaabi.ee 
