Umbes nagu Hamleti isa arvatatav mõrv. Kolmanada vaatuse mõistab Claudius, et Hamlet ei ole enam tavaline. Kuningas aimas, et prints plaanib midagi. Selles vaatuses etendataksegi see näidend, mida Hamlet näitetrupil palus etendada. Hamlet jälgib etenduse ajal ainult Claudiust. Ta tahab kuninga meeleolust ja käitumisest aru saada, et kas tema ongi mõrvar. Kui näidendis tuleb mürgitamise koht, siis Claudius ei suuda end talitseda ja lahkub saalist. Sellaga saab Hamlet kindlalt teada, et Claudius on tema isa mõrvar. Peale etendust kutsus Gertrud Hamleti enda juurde, et temaga toimunust rääkida. Sel ajal näeb Hamlet, et keegi jälgib neid kardina tagant. Hamlet arvab, et see on Claudius ning virutab möögaga. Tegelikult oli kardina taga hoopis Polonius ning Hamlet tappis süütu mehe. Peale seda saab ema Hamleti peale väga vihaseks. Hamlet ei hoia enam
katoliku kirikuks (õigeusu kirik) 1517a reformatsioon-Martin Luther algatab, usk puhastatakse aja jooksul kogunenud täiendustest, parandustest jne. Õpetuse tuumaks on armastus-sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast ja Jumalat kogu südamest, hingest ja väest. Õpetus tugineb kolmele punktile: 1. Armastus-Jumal armastab inimest. 2. Andestus-armastuse juurde kuulub alati andestus, sellaga võidab ebaõigluse ja kurja, andestada tuleb ka vaenlastele, Jumal andestab kõigile, sest me kõik oleme Jumala lapsed. 3. Hoolimine-omavaheline hoolimine, hoolimist tuleb näidata ka ühiskonnast väljatõugatutele. KÕIK EBAPÜHA, MIS PUUTUB KOKKU PÜHAGA, MUUTUB KA PÜHAKS Patt-sisemine rikutus, lahutab inimest Jumalast, kvalitatiivne mitte kvantitatiivne suurus.
Hinnati ainult põllumaid, heina-ja karjamaid ei hinnatud, need loeti põlluga lahutamatult seotuks. Põllumaa jagati Liivimaa maahindamisel põlis-ja võsapõlluks. Pärast maa mõõtmist ja väärtuskraadi kindlaksmääramist arvutati põllu- ja võsamaa ning kogu talumaa hindeväärtus taalrites. Maa-ala, mille hindeks oli 60 taalrit, kuulutati revisjoniadramaaks. Revisjoni tulemusena suurenes tunduvalt revisjoniadramaade arv, koos sellaga ka mõisatelt võetavad riigimakus ning kokkuvõttes riigi sissetulekud. 7. Esimesed laialdased maakorraldustööd (Saaremaal). (lk 61) Põhjused. Esimesed laiaulatuslikud maakorraldustööd Eestis on seotud maasuhete reguleerimisega Saaremaa riigimõisates 18.saj II poolel. Reguleerimise vajadus oli tingitud sellest, et sissetulekud riigikassasse pidevalt vähenesid. Põhjuseks oli see, et riigimõisad olid renditud aadlikele, kes maksid renti rootsiaegsete adramaade järgi.
annaabi.ee 
