11 liigiga. Ingelhaidel on lai lamendunud keha ja tömp ümardunud ninamik poisetega sõõrmete juures. Rinnauimed on tugevasti suurenenud, mis nähtavasti ongi põhjustanud neile sellise nime andmise. Väliselt on ingelhaid väga sarnased raidega, kuid lõpusepilud on neil, nagu kõikidel teistel haidel, keha külgedel. Tunnused, mis lähendavad ingelhaisid railaadsetele, on lamendunud keha, eesosas laienevad rinnauimed ja seljauimede pikenemine keha tagaosal. See ei näita, et need kalarühmad on lähedalt sugulased. Nimetatud tunnused on üksteisest sõltumatult kujunenud kohastumisel sarnase elukeskkonnaga mere põhjas. Ingelhaid esinevad kõikide ookeanide mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes vetes. Suurim liik on Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähistel ja Vahemeres elunev euroopa ingelhai (Squantina squantina). See liik võib kasvada kuni 2,4 meetri pikkuseks ja 72 kg raskuseks
Kala toiteväärtus oleneb veel söödavate ja mittesöödavate osade vahekorrast, mis omakorda sõltub kala liigist ja suurusest. Suurematel kaladel (sama liigi piires) on söödavate osade osatähtsus suurem. 3.2. Tähtsamad kalade sugukonnad Bioloogiliste tunnuste alusel jagunevad kalad kahte klassi kõhrkalad ja luukalad. Need jagunevad omakorda alamklassideks, rühmadeks, seltsideks ja alamseltsideks. Kalu võib liigitada ka sugukondadeks keha kuju, luustiku, seljauimede arvu ja asukoha, liha keemilise koostise jt. tunnuste alusel. Alljärgnevalt on toodud tähtsamate sugukondade lühike iseloomustus. Peale selle on kirjeldatud üksikuid kalu, 11 mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse , kuid nende sugukondade esindajatena omavad suuremat tähtsust. Heeringlaste sugukonda kuuluvatel kaladel on piklik keha. Küljejoon puudub, soomused eralduvad kergesti, seljal on üks uim selja keskosas. Liha on rasvarikas
annaabi.ee 
