piimaojadena voolavad jõed ja mannavahust voolitud mäed. Kuid siingi leidub agasid. Alati võib ees oodata ka üks suur kuristik, kuhu kõik ühisel meelel ja nõul võivad sisse kukkuda ja nõnda lõpetada hullemini kui alustatud sai. Et pimedate kombel auku ei sammuks, tuleks avardada juba varakult oma silmaringi, harides ennast ja tehes nõnda tugevat eeltööd. Nii tulebki välja tähtsuselt teine aspekt hariduse näol, peale hirmu seljatamist. Ega igaüht ei pruugi õunapuu all istudes võluõun pähe tabada, misjärel võiks meisterdada endale raketi, millega kas või kuule põrutada. Haridus on meie sild tulevikku ja mida tugevam konstruktsioon, seda ulatuslikum on ka meie teadmiste pagas. Vangistusest pääsemise eelduseks võibki pidada elu jooksul omandatud oskusi. Haritud inimesel pole maailm nagu lapik pitsa, vaid hoopiski nagu ring, millel puudub algus ja lõpp. Liuelda lõputu suunas on aga kõige suurem
mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine propaganda – mingite vaadete või õpetuse sihikindel kuulutamine ja selgitamine neile suurema poolehoidjate hulga võitmiseks. positsioonisõda – kaevikusõda, vastandiks on manööversõda manööversõda – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine (militaarstrateegia, mis propageerib vaenlase seljatamist läbi nende otsustamisvõime halvendamise šoki ja segaduse abil)
suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik. Ka andestama ning unistama ja vihast ning vimmast vabanema õppis ta läbi haiguse kogemise, füsioloogilise mõõna. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali,
annaabi.ee 
