meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud voored ning nende vahele jäävad orud või järved. Pikimad voored võivad olla üle 10 km pikad. Vooremaa voortest väiksemad on Kesk- Eestis asuva Türi voorestiku omad. Pandivere kõrgustik (Ebavere mägi) Vooremaa Peipsi-äärne madalik (Lüübnitsa soo) II.2 Kõrgustikud: Eelpool kõneldud Lahkme-Eestist lõunasse hoiab Sakala kõrgustik ning Peipsi ja Võrtsjärve vaheline Kagu-Eesti lavamaa. Sakala kõrgustik on lainjas, pigem tasandikuline piirkond, mida ilmestavad
Osaliselt on säilinud sealsetel aladel ka mõned jäänukjärved. Valdavalt levivad Agusalu soodes rabad ja siirdesood, kuid vähesemal määral leidub seal ka madalsoid Rabarind on seal väljakujunemata ning ei esine seal laukaid. Sood vahelduvad seal kirde-edelasuunaliste liivseljandikega ehk kriivadega. Lagedaid väikerabasid piiravad Agusalu soodes sageli siirdesoolised alad või raskesti läbitavad väga märjad ubalehe-villpea õõtsiksood. Sealsed soosaared ja seljandikud ilmestavad omanäolist soomaastikku lääneosas on kitsad palu- ja nõmmemännikutega kaetud liivseljandikud. Idaossa jäävad suuremad soosaared, neist väiksematel nagu Kasniku, Heinsoo, Kuivasaare on kaetud põlis- ja loodusmetsadega. Luidete vaheline üleminek rabades on tavaliselt järsk. [] Joonis 12 Puhatu soo (http://www.matk.ee/tegevus/matkad/04/Puhatu/Puhatu%20yld.gif ) Poroni jõe ürgorg
Voored Asümmetrilise ehitusega kuhil, mis on liustiku liikumise suuna poolt järsu nõlvaga ja vastasküljelt lauge. Tekkemehhanism pole teada. Moodustuvad liustiku keskosas, paksusega ~1km, liikuvas jääs, mingil põhjusel toimuva kiire settimise käigus. Eestis väga palju ja suuri vooresid. Liustike sulamisvete setted ja pinnavormid. Jääjõgede(glatsifluviaalsed) setted kruus, liiv. Jääjärvede(glatsiliminilised) setted liiv, aleuriit, savi. Oosid liivast ja kruusast seljandikud. Tekivad kitsas voolukanalis(jäätunnelis) kiiresti voolava(surve all oleva) vee puhul. Sandur, liivatasandik tekib liustiku sulamisel suurte kindlate voolukanalite puudumisel. Liiv settib ühtlase kihina liustikukeelest eespool olevale pinnale. Võib tekkida ka nn glatsifluviaalne delta. Mõhnad kuppelmõhn, lavamõhn, oosmõhn. Kui kiirel sulamisel laguneb liustiku servas jää suurteks jääplokkideks, hakkavad need väga
See pole see, mis maal. Seal on teisiti. Seal pole muud kui mine, astu toauksest välja ja hakka kohe minema, ikka otsekohe edasi, ehk olgu siis, et sa ise vabal soovil kuhugi pöördud. Tulevad sul vastu kraavid, neil on trummid peal või neist hüppad sa üle. Jõgedel on sillad või voogudel uued ja vanad tõkked, kõik aina selleks, et inimesed pääseksid otseteed edasi. Põldudel on peenrad kui nöörid ja läbi pääseb kartuli- ja rukkivagudestki. Rabaski on laugaste vahel seljandikud, kust inimesed teed leiavad, kui nad aga soovivad, ja mingu nad öösi või päeval, see on nende eneste asi. Ainult kui öösi, siis parem kuuvalgel, nõnda on parem Aga mine katsu linnas mõnest majast üle või läbi pääseda, liiatigi öösi. Ehk kuigi pääsed, siis kuhu sa saad? Räpasesse hoovi, mis haiseb, või mõne teise maja ette, millest peaks jällegi üle või läbi minema, kui tahad edasi saada. Nõnda tüdined varsti ja
annaabi.ee 
