See tähendab lülidevahelise ketta ehk diski välja sopistumist. Sellega kaasnevad ka närvikahjustused. Sopistunud disk võib katkestada normaalse närviimpullside edastuse kas kätesse või jalgadesse ja häirib lihaste normaalset tööd. Ümber nimmelüli on ka väikesi sisemisi lihaseid, mille ülesandeks on selgroogu toetada ja hoida. Kui nende töö on diski sopistuse tõttu häiritud, hakkab keha automaatselt kompenseerima seda muude lihastega, näiteks suurte seljalihastega ja tekivadki püsivad seljaprobleemid liigse koormuse tõttu valedele lihasgruppidele. Olukorras, kus tantsija selg on nõrgestatud seisundis, pidevalt väsinud ning vale joondumisega, pole vaja palju, et näiteks hüpetel või pööretel tantsija eksiks ning kaotaks tasakaalu. Samuti ilmneb seljaprobleemidest terve hulk lisaprobleeme, nagu vale kaela asend või häiritud jalgade töö. Ka üks intervjuus küsitletuist, Maire Udras, on oma
lülikeha ette nihkumine allpool oleva lüli suhtes. Ka rasedus võib mehhaaniliselt lülisammast koormata, millest tulenevalt võivad tekkida valud nimme piirkonnas. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormatuse või trauma tagajärjel. Enamik uurimusi kinnitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel. Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem. Lihtsad nimmevalud algavad sageli järsku, tavaliselt pärast kehalist pingutust. Esineb nimmepiirkonna lihaste pinge ja valulikkus. Valu paikneb kas selgroo nimme- või ristluupiirkonnas või mõlemas korraga. Valu võib kiirguda vahel ka tuharatesse, eriti diskivalu korral, ja reite tagapindadele. Vahel tekivad jalavalud mõned päevad pärast nimmevalude teket. Lülisamba häiretest tingitud valu tekib või suureneb tavaliselt liikumise ajal
annaabi.ee 
