linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikastel aru-puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand-kirburohtu. Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat liivikut katavad nõmme- ja palumännikud, mis meenutavad pigem parki kui metsa. Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased. Kauni looduse ja Kihnu kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks on loomisel esialgu programmialana Kihnu Väina Merepark. 3. Kalapüük
lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikkastel aru- puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand- kirburohtu.Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat liivikut katavad nõmme- ja 10 Marek palumännikud, mis meenutavad pigem parki kui metsa. Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased. Kauni looduse ja Kihnu kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks on loomisel esialgu programmialana Kihnu Väina Merepark. Huvitavad paigad
Ja siis oli parv mu silmist kadunud, ei näinud paarikümne küünragi kaugusele. Hüppasin paati, ruttasin pärasse, haarasin aeru ja andsin tugeva tõuke. Kuid paat ei liikunud paigast. Olin rutuga jätnud paadi lahti päästmala. Tõusin ja katsusin sõlme lahti päästa, olin aga nii ärritatud ja mu käed värisesid nii, et vaevalt midagi sain teha. Niipea kui minema sain, ruttasin tulise kiirusega parvele järele, aina leetseljaku kõrval liikudes. See oli hea küll, nii kaua kui seljakut jätkus; kuid leede polnud kuutkümmend küünartki pikk ja niipea kui ma selle otsast möödusin, sattusin tihedasse valgesse uttu. Mul polnud enam aimugi, kuhu ma kihutasin. Parem mitte sõuda, mõtlesin, muidu lendad kaldasse või mõne leete vastu või kes teab kuhu. Istusin liikumat ult ja vesi kandis mind; aga kangesti erutav on sihukesel juhul istuda, käed süles. Huikasin ja kuulatasin. Kuulsin üsna kauget huiget, ja mu meeleolu paranes
annaabi.ee 
