Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. Ilma selle teooriata poleks bioloogial mingit alust. Teine väga kuulus ja oluline bioloog on Louis Pasteur. Tema avastas, et käärimine tekib organismide tegevuse tulemusena, tegi algust piima pastöriseerimisega, lõi eeldused Listeri revolutsioonile antiseptilises kirurgias ja alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust. Karl Ernst von Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut. Baer avastas ka imetajate( ka inimese) munaraku. Tõestas, et loomade looteil avalduvad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna, perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused. Karl Linne teos ,,Systema Naturae" pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Loomariigis eristas ta imetajate klassi ja ühendas inimese ja ahvid selle klassi primaatide seltsiks. Francis Crick aastas DNA
vähemalt vastseeas, olemas seljakeelik – pikk elastne sidekoest väät seljaaju ja soole vahel. Ja lõpuspilud, vähemalt looteeas. 114. Selgroogsete ( Chordata ) ja lülijalgsete ( Arthropoda ) ühisja erijooni. Erinevalt koljututest, ei ulatu neil seljakeelik eesotsani, kus asub hoopis peaaju ümbritsev kõhrest või luust kapsel – kolju. Seljaaju ümbritseb jäikadest, kuid omavahel elastselt ühendatud ja seetõttu painduv selgroog, mis võib seljakeelikut järkjärgult asendada. Vabalt elavad kahekülgsed loomad. Liikide arv on küll palju kordi väiksem kui lülijalgseil, nagu ka isendite arv – selgroogsed on lihtsalt palju suuremad, nende isendeid ei mahukski maailma nii arvukalt kui putukaid ja muid lülijalgseid (kellest paljud on lausa mikroskoopilised). Lülijalgsetel, nagu muudelgi algsuustel, asub skelett keha pinnal, selgroogsetel aga tekib teissuuste kombel keha sees, luustikuna. Pindala
Kordamesoderm moodustab korda e seljakeeliku, mis määrab kogu organismi anterioposterioorse telje. Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis, kus seljakeelik on tugiorgan. Hilisemas arengus lähevad kordamesodermi rakud selgroo vahediskide koosseisu. Lisaks on seljakeelik tähtis signalisatsioonikeskus. Mis on paraksiaalne mesoderm? Paraksiaalne mesoderm on embrüonaalse mesodermi osa, mis asub kummalgi pool neuraaltoru ja seljakeelikut. Paraksiaalse mesodermi tagaosast arenevad somiidid ja peaosast näo sidekude ja muskulatuur. Somiitide areng ja derivaadid Anterioposterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalset mesodermi nimetatakse somiidiks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete (embrüonaalne sidekude) rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult või osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid:
annaabi.ee 
