5. Kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond. Südame ehitus, veresooned (lõpusarterid ja veenid, sabaveen). Hingamiselundid: lõpused, kopsud, täiendavad hingamiselundid. Hapniku sisaldus vees, seda mõjutavad tegurid, kalade hapnikuvajadus. Neerud ja eritamine. Ainevahetuse erinevused soolases ja magedas vees. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid; · viima-lõpusarterid; · seljaaort; · sabaveen; · Cuvier juhad. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub põrnas ja neerus. Kaladel ei ole eraldi suurt ja väikest vereringet. Verd on võrdlemisi vähe 6 kuni 2% kehakaalust (imetajatel üle 6%), vererõhk madal (45-60 mm). Vere hapnikusisaldus liigiti erinev. Peamiseks hingamisorganiks on lõpused. Lõpused koosnevad kaartest, liistakutsest ja lamellidest
kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel ff. soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge gg. kulgev auguga soomuste rida. 31. Kalade ringe- ja hingamiselundkond. a. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. b. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid; · viima-lõpusarterid; · seljaaort; · sabaveen; · Cuvier juhad. c. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub d. põrnas ja neerus. Kaladel ei ole eraldi suurt ja väikest vereringet. Verd on võrdlemisi vähe kuni 2% kehakaalust (imetajatel üle 6%), vererõhk madal (45-60 mm). Vere e. hapnikusisaldus liigiti erinev. f. Peamiseks hingamisorganiks on lõpused
annaabi.ee 
