elujõulised ja suudaksid ennast ise taastoota ka kaugemas tulevikus. Eestis on 2010. aasta seisuga kaitse all 570 taime-,seene- ja loomaliiki. Punane nimestik Punane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses elavate liikide seisundi kohta. Hindamise kriteeriumid on samasugused kogu maailmas. Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes eelmisest, sest hindamise aluseks võeti IUCN-i välja töötatud uued reeglid. Enam ei hinnata liike valikuliselt, selgutada tuleb kõikide piirkonnas elavate liikide olukord. Liigi seisudi hindamisel arvestatakse eelkõige liigi arvukuse ja leviku tegelikke ja prognoositavaid muutusi vähemalt kümne ja vahes ka enama aasta jooksul. Kaitsekorralduslikud välitööd Läbimõeldud plaanidest looduskaitse korraldamisel üksi ei piisa. Tuleb teha ka mitmesuguseid välitöid hinnata kaitstavate liikide seisundit, inventeerida kaitsealasid, niita neil heina ja karjatada liima, kontrollida
Kokkusaamisel peaks juht rõhutama vajadust ausa ja avatud dialoogi järele, mille käigus arutatakse alluva töötulemusi, juhi rolli ja nende omavahelisi suhteid. Kuna juht on kaasosaline, peaks ta sellest ka alluvale mõistma anda. Peamiseks selle kõneluse eesmärgiks on probleemi tunnistamine ja ühisele arusaamisele jõudmine. Juht peab oma arvamusi faktidega põhjendama. Alluv peaks olema suuteline oma töötulemusi kaitsta ja oma tugevaid külgi esile tuua. Siis välja selgutada mis tegelikult põhjustas halvad töötulemused. Üheskoos tuleks koostada plaan, kuidas töötulemusi parandada. Samuti tuleks kokku leppida, kuidas juht edaspidi töötulemusi kontrollib. Lõpuks peavad juht ja alluv kokku leppima, et edaspidi reageeritakse ilmnevatele probleemidele kohe ning arutletakse avameelselt ja ausalt. Eesmärk on mõjuda alluvat nii et ta oleks võimalikult iseseisvam ja võimeline oma potentsiaali realiseerida.
annaabi.ee 
